Ungari lõpetas kirjade tõkestamise, veto püsib

Ungari peaminister Péter Magyar andis diplomaatidele korralduse lõpetada kirjade blokeerimine. Kirjadega palutakse Ukrainal ja Moldoval esitada seisukohad järgmisteks ELiga liitumise läbirääkimiste etappideks, kirjutab Financial Times kahele ametnikule viidates. Sellega lõpeb mitu kuud kestnud seisak ettevalmistavas etapis. Läbirääkimisi veel ei alustata ja Ungarile jääb alles otsustav hääl.

Ettevalmistus liigub, veto jääb

ELi liitumisläbirääkimised on jaotatud teemakogumiteks ehk klastriteks. Igas valdkonnas peab kandidaatriik viima oma seadused kooskõlla ELi reeglitega. Ukraina avas esimese klastri, mis hõlmab õigusriiki ja muid põhialuseid, 15. juunil 2026 (ELi Nõukogu). Kirjad puudutavad kahte järgmist klastrit: siseturgu ning konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

Riikide ametnikud pidid kirjad heaks kiitma 6. oktoobril (European Pravda). Kiri paneb töö käima: Ukraina koostab oma seisukoha ning 27 liikmesriigi valitsust lepivad kokku ELi ühises vastuses.

Otsustav samm tuleb hiljem. Teemaklastri läbirääkimiste ametlikuks avamiseks peavad nõustuma kõik ELi valitsused, seega saab igaüks neist protsessi peatada (läbirääkimisraamistik). ELi valitsuste kohtumisi praegu juhtiv Iirimaa saab kokkulepet vahendada, kuid ei saa klastrit omal volil avada. Ungari saab selle üksi blokeerida.

Vaidluse hinnaks on kooliseadus

Budapest soovib tagada, et Taga-Karpaatia ungari rahvusvähemus saaks käia ungari õppekeelega koolis. Pärast Ukraina esimese klastri avamist peatasid Ungari ametnikud edasimineku juulis ja uuesti septembris (To Brief).

Kiievi vastus on eelnõu nr 16119, mille registreerisid 1. oktoobril 14 saadikut, sealhulgas parlamendi spiiker Ruslan Stefanchuk (Ukraina Ülemraada). Budapestile vastu tulev säte annaks eristaatuse koolidele, kus üle poole õpilastest õpib vähemuskeeles, mis on ka ELi ametlik keel. Ungari keel vastab sellele tingimusele, vene keel mitte (Ukraina haridusministeerium). Selliseid koole ei saaks sulgeda ega ümber korraldada haridusministeeriumi loata. Nii annaks seadus keeleõigusele kaitstud institutsioonilise vormi.

Reutersi teatel loobuks Ungari vastuseisust kahe klastri avamisele, kui Ukraina parlament seaduse vastu võtab. Välisminister Anita Orbán tervitas eelnõu 2. oktoobril (Reuters). Financial Times seob Ungari täieliku toetuse parlamendihääletusega, mis peaks lehe andmetel toimuma 12. oktoobril (Financial Times). Ukraina parlamendi andmed seda kuupäeva ei kinnita: 5. oktoobril oli eelnõu endiselt komisjonis menetluses (Ukraina Ülemraada).

Budapestil on sisuline argument. Vähemuste kaitse kuulub ELi liikmeks saamise tingimuste hulka ning Ukraina liitumisraamistik näeb ette vähemuste õiguste tegevuskava. Vaidlus käib selle üle, kuidas Ungari oma nõudmist jõustab: kahepoolne vaidlus on muudetud vetoks sammude üle, milleks on vaja kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut.

Moldova jääb samuti ootele

Moldoval pole Budapestiga koolivaidlust, kuid ta peab selle tagajärgedega leppima. Ungari ei blokeerinud Moldova jaoks eraldi konkurentsivõime klastri avamist, kuid teised valitsused ei nõustunud Ukrainat ja Moldovat lahutama (Euronews). Teated ei selgita teiste valitsuste põhjendusi. Tulemus on selge: Moldova edenemise tempo sõltub Ungari vaidlusest Kiieviga.

Laienemisvolinik Marta Kos ütles, et mõlemad klastrid võidakse avada järgmisel nädalal Luxembourgis toimuvatel konverentsidel, kui liikmesriigid kiirendavad menetlust (Euroopa Komisjoni salvestis). Ta esitas seda võimaluse, mitte otsusena.

Olemasolev teave lubab teha täpse järelduse. Teadete järgi on Magyar ettevalmistavas etapis järele andnud ja kirjade blokeerimise lõpetanud. Ungari sõnul sõltub toetus läbirääkimiste ametlikule avamisele seadusest, mida Kiiev pole veel vastu võtnud. Otsustav veto jääb Budapestile. Kui Ukraina parlament eelnõu heaks kiidab, peab Magyari valitsus liitumiskonverentsil selgelt vastama: kas ta toetab klastrite avamist või seab järgmises etapis uue tingimuse.