Rumeenia tulistas alla Vene drooni

24. juulil kell 09:39 märkasid Rumeenia radarid õhusihtmärki Sulinast ida pool Doonau delta rannikul. Droon liikus sisemaale, Brăila kaudu Buzău suunas. NATO käsuliini all tõusid Mihail Kogălniceanu õhuväebaasist õhku kaks Itaalia Eurofighterit, seejärel kaks Rumeenia F-16 hävitajat. Itaalia lennuk tulistas Brăila maakonna kohal raketi, kuid ei tabanud. Kell 11:02 hävitas Rumeenia F-16 drooni Padina lähedal asustamata ala kohal (Romania Insider, n-tv). Tegu oli esimese avalikult kinnitatud juhtumiga, kus Rumeenia tulistas oma õhuruumi rikkunud drooni alla.

Rumeenia prokuratuur kinnitas, et sihtmärk oli Vene Shahedi/Gerani tüüpi droon, sama relvasüsteem, mida Venemaa kasutab Ukraina taristu ründamiseks. Piloodid teatasid visuaalse kontakti ajal samast hinnangust, kuid tehniline lõppkinnitus oli veel pooleli (Mediafax, Berliner Zeitung). Droonijäänuste markeeringuid, elektroonikat, lõhkepead ega stardikohta pole avaldatud.

Kes andis käsu?

Liitlaslennukite järjestus teeb juhtumist NATO küsimuse. Itaalia Eurofighterid tegutsesid NATO õhuturbemissioonil, mille ülesanne on jälgida ja kinni pidada kahtlasi õhusõidukeid. Sofia Globe’i järgi kinnitas NATO, et hävitajad tegutsesid „NATO käsu ja kontrolli all” (Sofiaglobe). NATO koordineerib missiooni, kuid oma territooriumi kohal relva kasutamise õiguslik vastutus jääb riigile. Seetõttu on keskne küsimus lihtne: kes andis loa tulistada?

Rumeenia kaitseametnike infotundide järgi tulistas Itaalia Typhoon Brăila kohal, kuid ei tabanud. Maapinnale jäid kraater ja raketijäänused (Quotidiano Nazionale, Adnkronos). Itaalia ametlikku avaldust pole seni ilmunud. Liitlase territooriumi kohal välja lastud raketi puhul on ka vaikimine ise oluline fakt.

Rumeenia piloot tulistas alles siis, kui droon oli asustamata ala kohal. See viitab eelnevalt kokku lepitud reeglitele selle kohta, kus ja millal võib sihtmärki rünnata (Internazionale/Reuters). Rumeenia kaitseministeerium ega NATO pole neid reegleid avalikustanud.

Miks droonid vana mudeliga ei sobi

Õhuturve ja õhukaitse on eri ülesanded. Õhuturve tähendab kahtlase õhusõiduki kinnipidamist: sellele lähenemist, tuvastamist ja vajaduse korral saatmist. Õhukaitse tähendab ohu hävitamist. Buzău juhtum liigitati õhuturbeks. Tegelikult muutus see õhukaitseks: piloodid tulistasid rakette ja hävitasid sihtmärgi liitlasriigi territooriumi kohal.

Shahedi droon ei ole mehitatud lennuk, mida saab kõrvale suunata. See on aeglane, mehitamata, potentsiaalselt lõhkeainet kandev ja lennu ajal raskesti klassifitseeritav sihtmärk. Vana mudel „lähene, tuvasta ja saada eemale” siin ei tööta.

Balti riigid, mis sõltuvad roteeruvatest liitlashävitajatest, mitte suurest oma hävituslennuväest, on sama nihkega juba tegelenud. Eesti allikate järgi otsustati õhuturbelt õhukaitsele liikumine juuli alguses, enne Rumeenia juhtumit (ERR). Leedu ametnikud kasutasid Rumeenia näidet argumendina, et tulistamisloa andmise kord peab olema selgem ja otsused kiiremad (TV3). Buzău ei põhjustanud Balti ümbermõtestamist. See näitas, miks see on vältimatu.

Reeglid, mida keegi pole avaldanud

Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz hoiatas eraldi Vene provokatsioonide eest, kus idatiiva riikide vastu võidakse kasutada Ukrainalt hõivatud droone (TVN24). Saksa käsitlus tõi esile vastupidise riski: kui drooni päritolu, lasti ja kavatsust ei saa lennu ajal kinnitada, suurendab madalam tulistamislävi võimalust tabada vale sihtmärki või kukutada rusud asustatud alale (Handelsblatt).

Rumeenia oli selliseks olukorraks valmistunud. 7. juulil palus kaitseminister Radu Miruță Ukrainal programmeerida Musta mere droonid nii, et need hävitaksid end Rumeenia territooriumile sattudes ise (Agerpres). Seitseteist päeva hiljem tulistas Rumeenia ühe drooni alla.

Buzău juhtum näitas, et NATO idatiiva õhukaitsemehhanism suudab sihtmärgi tuvastada, hävitajad õhku tõsta, drooni jälitada ja selle hävitada. See ei näidanud, et seda mehhanismi juhtivad reeglid oleksid lõplikult paigas, liitlaste vahel ühtemoodi mõistetud või avalikkusele selgitatud. Põhja-Atlandi Nõukogu, kus kõik liitlased istuvad võrdsetena, ja relvakasutusreegleid kinnitavad pealinnad võlgnevad idatiiva elanikele vastuse: millal muutub liitlasriigi kohal lendav droon sihtmärgiks, kes selle otsustab ja kas reegel on Bukarestis sama mis Tallinnas?