Hispaania elamisload jõuavad EL-i kohtusse

Hispaanias taotles enne juuni lõpus sulgunud tähtaega oma rändestaatuse seadustamist üle 1,17 miljoni inimese, mis on enam kui kaks korda rohkem, kui valitsus algul eeldas (Crónica Global, The Guardian). Nii suures mahus tööjõu legaliseerimist pole ükski EL-i liikmesriik aastaid proovinud.

Hispaania ülemkohus kaalub nüüd, kas küsida Euroopa Liidu Kohtult hinnangut, kas programm sobib EL-i õigusega (El Español). Kui asi jõuab Luxembourgi, seob kohtu vastus kõiki liikmesriike. Sisuliselt pannakse paika, kui kaugele võib valitsus minna loata töötajate legaliseerimisel ajal, mil osa naabreid ehitab rändepoliitikat karmimate väljasaatmiste ümber.

Üks säte, kaks tõlgendust

Vaidlus käib EL-i tagasisaatmisdirektiivi ühe sätte üle. See 2008. aasta õigusakt kehtestab ühised reeglid inimestele, kellel pole liikmesriigis seaduslikku alust viibida. Artikli 6 lõige 1 ütleb, et liikmesriik peab sellise inimese kohta tegema tagasisaatmisotsuse. Sama artikli lõige 4 lubab anda elamisloa „kaastundlikel, humanitaarsetel või muudel põhjustel” ning jätta tagasisaatmisotsuse tegemata. Euroopa Komisjoni tagasisaatmiskäsiraamat lisab, et riik võib loata viibivale inimesele elamisloa anda „igal hetkel” (Directive 2008/115/EC, Commission Return Handbook).

Hispaania valitsus näeb selles selget õigusruumi. Vastased väidavad, et artikli 6 lõige 4 on mõeldud üksikjuhtumite kaitseklapiks, mitte enam kui miljoni inimese korraga legaliseerimiseks. Kui ülemkohus esitab eelotsusetaotluse, ehk palub Euroopa Liidu Kohtul EL-i õigust tõlgendada, määrab otsus selle sätte piirid kogu liidus (El Debate).

Euroopa loeb sama lugu eri hirmude kaudu

Saksamaal käsitleti Hispaania programmi peamiselt tööjõuküsimusena. Kajastus keskendus sellele, kuidas Madrid püüab tuua ehituses, põllumajanduses ja koduhoolduses varimajanduses töötavad inimesed maksustatavasse ja kindlustatud töösuhtesse (taz).

Saksa väljaanded eristasid üsna täpselt, mida Hispaania elamisluba annab ja mida mitte. Schengeni reeglite järgi lubab Hispaania elamiskaart viibida teistes piirideta ala riikides kuni 90 päeva, kuid ei ava automaatselt nende tööturgu (FAZ, Schengen Convention, Art. 21). Austria ei pea neid töötajaid kohe oma tööturule lubama.

Austria FPÖ, paremäärmuslik Vabaduspartei, mis juhib nüüd valitsuskoalitsiooni, jõudis siiski vastupidisele järeldusele. Partei nimetas Hispaania kava „Schengeni vabapiletiks” ja „varjupaigamagnetiks” (Krone). Selline raamistik surub kokku kolm eri asja: tõmbetegurid, edasirände ja tagasisaatmispoliitika usaldusväärsuse. Õiguslik risk on kitsam. Ulatuslikum liikumis- ja elamisõigus tekib alles pärast aastatepikkust pidevat elamist EL-i pikaajalise elaniku direktiivi alusel, mitte esimesest üheaastasest Hispaania loast.

Itaalias sobitus Hispaania otsus riigi enda jõustamispoliitika vaidlusse. Siseminister Matteo Piantedosi on esitlenud EL-i rände- ja varjupaigapakti, 2024. aasta paketti varjupaigataotluste ja tagasisaatmiste ümberkorraldamiseks, sammuna rangema jõustamise poole (Avvenire). Roomast vaadates paistab Hispaania regulariseerimine vastupidise mudelina.

Halduskoormus langeb enim Katalooniale

Kõige teravamalt jõuab taotluste maht Katalooniasse. Piirkond sai üle 257 000 taotluse, rohkem kui ükski teine Hispaania autonoomne piirkond. Ainuüksi Barcelona provintsis esitati üle 192 000 taotluse (Crónica Global). Barcelona juristide sõnul on suurim kokkuvarisemisrisk immigratsiooniametite vastuvõtuaegade nappus.

Portugal näitab, mis juhtub, kui haldusvõime ei jõua poliitilisele otsusele järele. Sealne regulariseerimine tõi ametlikku staatusesse sadu tuhandeid inimesi, kuid menetlusjärjekorrad jätsid paljud kuudeks kehtivate dokumentideta. ECO andmetel kadus 2025. aastal sotsiaalkindlustuse registrist üle 162 000 välistöötaja, kes ei jõudnud tagasi aktiivsesse registreeringusse. Legaliseerimine võib päriselt tehtava töö ametlikuks muuta, kuid ainult siis, kui riik suudab taotlused piisavalt kiiresti kasutatavaks staatuseks vormistada.

Euroopa Liidu Kohtu ette jõudev õiguslik küsimus on kitsas: kas artikli 6 lõige 4 lubab massilist regulariseerimist või ainult juhtumipõhiseid erandeid? Poliitiline küsimus on laiem. Hispaania proovib, kas suur EL-i liikmesriik saab loata tööjõudu ulatuslikult legaliseerida ajal, mil naabrid investeerivad poliitilist kapitali väljasaatmistesse. Esimene vastus võib tulla kohtunikelt. Esimene läbikukkumine paistab vastuvõtujärjekordadest.