100% tollid ähvardavad Ungarit ja Slovakkiat

USA senat kiitis 7. augustil häältega 86–11 heaks Venemaa ja Iraani sanktsioonide eelnõu, mis lubab kehtestada kuni 100% tollid nende viie riigi kaupadele, kes ostavad kõige rohkem Vene naftat ja gaasi. Euroopa meedias käsitleti hääletust kohati nii, nagu oleks meede juba jõus. Ei ole. Eelnõu vajab veel esindajatekoja heakskiitu, kuid esindajatekoda on septembrini vaheajal. Seejärel peab seaduse allkirjastama president. Enne seda ei rakendu toll kellelegi.

Surve on siiski juba tekkinud, sest eelnõu ülesehitus näitab otse nende EL-i liikmesriikide poole, kes on Vene energiast aeglasemalt loobunud.

Eelnõu reastab riigid ja seob tollid selle pingereaga

Eelnõu ei nimeta konkreetseid riike. See loob pingerea: president saab kehtestada kuni 100% tollid nende viie riigi impordile, kes on eelneva 12 kuu jooksul ostnud kõige rohkem Vene toornaftat või maagaasi (Congress.gov). Nimekirja uuendatakse iga 180 päeva järel. Eraldi säte lubab kuni 500% tolli Venemaalt otse imporditavatele kaupadele.

Gaasinimekirjast on võimalik välja jääda, kui riik impordib alla 15% Venemaa kogu gaasiekspordist ja vähendab samal ajal aktiivselt seda sõltuvust. Presidendile jääb ka erandi tegemise õigus, kui toll läheks vastuollu USA riiklike huvidega (CBS). Kongress annab Valgele Majale tööriista, mitte automaatse käsu. Lõplikud tollimäärad määrab administratsioon, eelnõu tekst neid ette ei lukusta.

Ungari ja Slovakkia on kõige nähtavamas riskitsoonis

EL-is on kõige haavatavamad riigid, mis saavad endiselt Vene toornaftat Družba torujuhtme kaudu. See nõukogudeaegne toru kulgeb Venemaalt läbi Valgevene Kesk-Euroopasse. Kui Brüssel keelustas 2022. aastal meritsi veetava Vene nafta, jäeti torujuhtmenafta keelu alt välja. Ungari ja Slovakkia on kaks liikmesriiki, kes seda erandit veel kasutavad. Euroopa Komisjon ütleb, et töötab mõlema valitsusega tarneallikate mitmekesistamiseks, kuid kumbki ei ole esitanud konkreetset loobumiskuupäeva.

Ungari võib teoreetiliselt viie suurema ostja hulka sattuda. Eelnõu küsib siiski teist asja kui see, mille üle Ungaris tavaliselt vaieldakse. Määrav ei ole Vene energia osakaal Ungari energiabilansis, vaid Ungari osakaal Venemaa kogu gaasiekspordis. Need on väga erinevad näitajad. Gaasierand võib seetõttu Budapesti selles osas kaitsta.

Slovakkia risk on sirgjoonelisem. Slovnafti rafineerimistehas töötleb endiselt Družba kaudu tulevat toornaftat, Gazprom on jätkuvalt Slovakkia suurim gaasitarnija ning valitsusel ei ole asendustarnetele ülemineku ajakava.

Belgia juhtum on kitsam. Juulis oli kogu Belgiasse saabunud LNG ehk tankeritega veetav veeldatud maagaas Vene päritolu. Suur osa sellest gaasist liigub siiski Zeebrugge terminali kaudu edasi reekspordiks, mitte Belgia tarbimisse. Kui USA arvestab pingereas lossitud lasti, mitte lõpptarbimist, võivad Belgia eksportijad sattuda tolliriski alla energia eest, mida riik ise ei kasutanud. See sõltub sellest, kuidas administratsioon määratleb „ostja”.

Energiaotsuse teeb Ungari, kaubandusrisk jääb Brüsselile

Kaubanduspoliitika on EL-i toimimise lepingu järgi EL-i ainupädevus. See tähendab, et kaubandustingimusi saab läbi rääkida ja vastumeetmeid kehtestada ainult Brüssel, mitte üksikud liikmesriigid. Ungari ja Slovakkia ei saa Washingtoniga omaette kokkulepet sõlmida. Kui USA toll tabab Ungari või Slovakkia eksporti, peab vastuse kujundama Euroopa Komisjon, kaitstes samal ajal riike, kelle Vene-energiasõltuvust peab suur osa blokist probleemiks.

Senati eelnõu toimib välise survena küsimusele, mida Brüssel ei ole suutnud liikmesriikide kaupa lahendada. Komisjon on seni haldanud vastuseisu erandite ja ajakavadega. Washingtoni pakutav stiimul on jämedam: kui Vene energia ostmine jätkub, maksavad selle eest eksportijad.

See surve on juba tegelik. Ungari ja Slovakkia ettevõtted, kes müüvad USA-sse autosid, masinaid või keemiatooteid, peavad nüüd arvestama uue planeerimisriskiga. Hinnalepingud, tarneajad ja tollirisk muutuvad kohe, kui 100% toll muutub usutavaks võimaluseks, isegi kui seda pole veel kehtestatud. EL-i enda sanktsioonivahendid ei ole sellist ärilist ebakindlust tekitanud.

Kas esindajatekoda eelnõu vastu võtab, ei ole selge. Kuid pingereamehhanism, mida uuendatakse iga kuue kuu järel, muudab Budapesti ja Bratislava valiku juba praegu poliitilisest vaidlusest äririskiks.