11 riiki tahab piirata 478,000 Venemaa turismiviisat

Samal ajal kui Venemaa ründab Ukraina linnu rakettide ja droonidega, reisivad Vene turistid endiselt Schengeni viisadega Prantsuse Rivierale ja Hispaania rannikule. Üksteist EL-i riiki peab seda sanktsioonipoliitika auguks. 3. juunil saatsid nad Euroopa Komisjonile ühiskirja, milles nõuavad Vene kodanike Schengeni viisadele siduvaid piiranguid.

Arvud, mis surve käivitasid

Schengeni ala riigid väljastasid 2025. aastal Vene kodanikele 477 878 turismiviisat. Seda on ligi 40% rohkem kui 2023. aastal, mis oli esimene täisaasta pärast Venemaa täiemahulise sõja algust (EUobserver, GP). Umbes kolm neljandikku viisadest tuli kolmelt riigilt: Prantsusmaa väljastas ligikaudu 156 500, Itaalia 161 000 ja Hispaania 123 000 viisat (Euronews, Quotidiano.net).

Kirjale kirjutasid alla Rootsi, Taani, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Holland, Island ja Norra. Nad nimetasid „sügavalt häirivaks”, et Vene turistid saavad Euroopas puhata ajal, mil „raketid ja droonid tabavad Ukrainas jätkuvalt tsiviilelanikke ja tsiviiltaristut” (Euractiv). Rootsi rändeminister Johan Forssell sõnastas poliitilise argumendi otse: Venemaa täiemahulist sissetungi toetavad venelased ei peaks saama tulla Euroopasse „randadesse puhkama või hubastesse välikohvikutesse punast veini jooma” (GP).

Süsteem soodustab killustatust

Probleem on Schengeni süsteemi ülesehituses. Viisa andmise otsustab iga riik oma konsulaadis. Kui Vene turist saab kehtiva Prantsuse Schengeni viisa, võib ta sellega seaduslikult liikuda 29 riigis.

Eesti keelas Vene kodanike sisenemise 2022. aasta augustis riigisisese piiriõiguse alusel (Riigi Teataja). Eesti piirilt saadetakse Vene kodanik tagasi sõltumata sellest, milline riik viisa väljastas. Poola on teinud sarnase otsuse. Need on riiklikud möödapääsud, mitte EL-i ühine lahendus.

Ainus olemasolev ühine tööriist on viisakoodeksi artikkel 25a. See lubab nõukogul peatada mõne kolmanda riigi viisalihtsustused, kui riik ei võta tagasi oma kodanikke, kes viibivad EL-is ebaseaduslikult. Säte puudutab tagasivõtukoostööd, mitte sõda ega julgeolekut. Kui seda 2024. aastal Etioopia suhtes kasutati, oli põhjus just tagasivõtukoostöö (Brussels Times).

Artikli käivitamine nõuab ühehäälsust. See tähendab, et Prantsusmaa, Itaalia või Hispaania saab meetme üksi peatada.

Saksamaa vaikus ja Vahemere riikide vastuseis

Saksamaa ei kirjutanud samuti kirjale alla, ehkki väljastas 2025. aastal Vene kodanikele alla 24 000 viisa. Seda on 90% vähem kui enne sõda. Berliini argument, mida on esitatud IPG Journalis, on, et üldine viisakeeld oleks „kingitus Kremlile”, sest toetaks propagandaväidet, nagu poleks Lääs suunatud sõja, vaid Vene rahva vastu (IPG Journal). Sama hoiatuse on esitanud ka hukkunud opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi lesk Julia Navalnaja (Le Monde).

Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania ei ole kirjale ametlikult vastanud. Le Monde’i järgi tekitab teema Pariisis ebamugavust. Diplomaatilised allikad väidavad, et kehtivad sanktsioonid juba blokeerivad sanktsiooninimekirjades olevad inimesed ning üliõpilasi ja opositsioonitegelasi ei tohiks karistada (Le Monde).

Itaalia positsiooni nõrgestab lisaks juhtum, kus endine suursaadik vahistati kahtlustatuna Schengeni viisade müümises Vene kodanikele kuni 16 000 euro eest viisa kohta (Difesa Online).

Edasilükatud lubadus

Komisjoni pressiesindaja Markus Lammert vastas 5. juunil, et 2027. aastaks kavandatav viisakoodeksi muutmine võib sisaldada „sihitud piiravaid viisameetmeid”. Ulatust ega menetluse ajakava komisjon ei täpsustanud (Euronews).

Isegi kui komisjon esitab ettepaneku õigel ajal, peab tekst läbima läbirääkimised Euroopa Parlamendiga, kellel on õigus seda muuta või tagasi lükata. Prantsusmaa ja Itaalia saavad meedet nõrgendada igas menetlusetapis.

Üksteist riiki tahab siduvaid reegleid enne järgmist suve. Komisjon lubab ettepanekut järgmiseks aastaks. Nende kahe tähtaja vahele jääb veel üks puhkusehooaeg ja võimalik uus ligikaudu poole miljoni viisa laine. EL-i idatiib näeb selles moraalset ja julgeolekuprobleemi. Vahemere rannikul tähendab sama voog tulu. Kuni viisakoodeks ei muutu, jääb vastuolu alles: EL sanktsioneerib Venemaad ühe käega ja lööb teisega turismiviisadele templi.