Saksamaa piirikontroll neelab politsei jõu

Sigmarszelli ajutised tualetid on saanud Saksamaa sisepiiride kontrollpunktide sümboliks. Sama pilt kordub piirilt piirile: föderaalpolitseinikud liiguvad protestide turvamiselt piirivahetustesse ja sealt jalgpallimängude juurde, ilma taastumisajata. Meetmest, mille Berliin kehtestas 2024. aasta septembris ajutise julgeolekuabinõuna, on kujunenud poolpüsiv operatsioon (Tagesschau). Bundestagi määratud politsei heaolu järelevalvaja hinnangul ei saa see niimoodi jätkuda.

14 000 ametnikku, vähem migrante

Uli Grötsch, Bundestagi sõltumatu föderaalpolitsei volinik ehk parlamendi järelevalveametnik politsei töötingimuste üle, avaldas sel nädalal 2026. aasta aruande. Tema hinnang on otsekohene: Saksamaa sisepiiride kontrollid on föderaalpolitseile „erakordne koormus” ega ole kestlikud (RP Online).

Piiridel töötab hinnanguliselt 14 000 ametnikku. See tähendab ületunde ja vähem politseinikke raudteejaamades, lennujaamades ning suurüritustel (Spiegel). Kannatavad ka väljaõpe ja kriisivalmidus, sest instruktorid ja eriüksused suunatakse kontrollpunktidesse (Süddeutsche Zeitung). Austria piiril Bad Reichenhallis istub üheainsa ületuskoha juures püsivalt 20–25 mobiilse seireüksuse ametnikku. Samal ajal ei saa neid kasutada nugade kandmise keelu jõustamiseks Müncheni või Nürnbergi jaamades (RP Online).

Põhjendus muutub nõrgemaks. 2026. aasta esimesel poolel registreeriti Saksamaal veidi alla 25 000 ebaseadusliku sisenemise, ligi 22% vähem kui aasta varem. Ametnike arv ja kontrollpunktide võrk jäid siiski samaks (Spiegel, Tagesschau).

Kohtud vaidlevad vastu, kontrollid jätkuvad

Müncheni halduskohus tunnistas kolmes asjas Austria piiril tehtud kontrollid õigusvastaseks. Kohtu hinnangul võivad kontrollide kestus ja ülesehitus rikkuda Schengeni piirieeskirja, mis tagab EL-i sisepiiridel passikontrollita liikumise (Finanznachrichten/dpa-AFX). Samas ei keelanud kohus tulevasi kontrolle. Praktikas tähendab see, et inimesed peavad kontrolli taluma ja saavad selle hiljem vaidlustada.

Siseminister Alexander Dobrindt tunnistas koormust, kuid sidus kontrollide võimaliku pikendamise pärast septembrit kolme tingimusega: rändetrendid, välispiiri kaitse ja EL-i uued varjupaigareeglid, mis jõustusid 12. juunil (n-tv). Tema loogika järgi saab Saksamaa kontrollidest taanduda siis, kui ebaseaduslikke saabujaid on vähem ja teised EL-i riigid võtavad reformitud varjupaigasüsteemi kaudu suurema osa koormusest. Ühelgi tingimusel ei ole aga avalikku mõõdupuud. Seetõttu pole selge, millal saab valitsus öelda, et tingimused on täidetud.

Euroopa Komisjon soovitas Saksamaal ja veel kaheksal riigil sisepiirikontrollidest järk-järgult loobuda ning asendada need mobiilsete ja riskipõhiste kontrollidega (The Brussels Times). Komisjoni mõjujõud on siin teadlikult piiratud. Schengeni reeglite järgi tegutseb liikmesriik esmalt ja teavitab Brüsselit hiljem. Komisjon saab hinnata, survestada ja viimases järgus kohtusse minna. Ta ei saa kontrolle ühe otsusega lõpetada (Verfassungsblog).

Naabrid maksavad hinda, mida nad ei suuda kokku arvutada

Poola piirivalve kontrollis aasta jooksul Saksamaa ja Leedu piiril 3,84 miljonit inimest, neist enamiku Saksamaa-suunalisel lõigul (RMF24). Luksemburg sõltub umbes 230 000 piiriülesest töötajast, kes sõidavad iga päev tööle Prantsusmaalt, Belgiast ja Saksamaalt. Kontrollid ja transpordihäired tabavad pendelrändevõrku, mis oli niigi surve all. Töötajad on kirjeldanud end „pantvangidena” (RTL Infos, Vosges Matin).

Ükski naaberriik pole esitanud täpset kuluhinnangut. Ka kaebamiseks pole neil tugevat positsiooni. Prantsusmaa on hoidnud Schengeni sisekontrolle käigus alates 2015. aasta terrorirünnakutest. Poola pikendas Saksamaa-suunalisi kontrolle oktoobrini. Mida rohkem riike kasutab erandit, seda raskem on Saksamaa juhtumit erandina käsitleda.

Grötschi aruanne tõi välja ka põhiõiguste riski. Tema büroo alustas uurimist 33 rassilise profileerimise juhtumi kohta ning registreeris eelmise perioodiga võrreldes kaebuste koguarvu 58% kasvu (Süddeutsche Zeitung, Zeit). Ametnikud põlevad läbi. Reisijad ei saa vältida kontrolle, mida kohus on konkreetsetel juhtudel õigusvastaseks pidanud. Mõlemad kannavad püsivaks muutunud „ajutise” meetme kulu.

Saksamaa on muutnud ühe EL-i põhivabaduse erandi tavapäraseks, esitamata tõendeid, mis sellise ulatusega operatsiooni õigustaksid. Politsei järelevalvaja, kohtud, komisjon ja naabrid osutavad samale probleemile: operatsiooni hind on suurem kui selle nähtav tulemus. Vastuse peab andma Dobrindt. Seni on ta pakkunud septembri tähtaega ja kolme tingimust, mille täitmist avalikkus kontrollida ei saa.