14 varjutankerit ja 418 tundi

Bulgaaria ja Rumeenia ranniku lähistel liiguvad endiselt tankerid, mida seostatakse Venemaa varilaevastikuga. Greenpeace Bulgaria uurimise järgi, mis tugineb Lloyd’s List Intelligence’i laevaliikumise andmetele, veetis jaanuarist augustini 2026 kahe EL-i liikmesriigi vetes vähemalt 14 sellist alust kokku 418 tundi (Greenpeace Bulgaria, Fakti). Ühtegi neist ei peatatud, kontrollitud ega kinni peetud.

Esmapilgul paistab see jõustamise läbikukkumisena. Õiguslikult pole asi nii lihtne. EL saab laevu sanktsiooninimekirja kanda, kuid rannikuäärsel riigil peab laeva peatamiseks olema eraldi õiguslik alus.

Miks üksnes kohalolu kinnipidamist ei õigusta

Need 14 alust on Lloyd’s Listi varilaevastiku andmebaasis, kuhu kantakse tankereid, mida seostatakse sanktsioonidest kõrvalehoidmise ja naftaveoste varjamisega (Greenpeace Bulgaria). Avaldatud andmestik ei näita aga iga laeva teekonda eraldi, lastiajalugu, kindlustusinfot ega tõendeid selle kohta, et mõni neist oleks Bulgaaria või Rumeenia vetes sadamasse sisenenud, lasti ümber laadinud või reostust põhjustanud.

Rahvusvaheline mereõigus kaitseb süütu läbisõidu põhimõtet: ÜRO mereõiguse konventsiooni järgi võib laev läbida teise riigi territoriaalmerd, kui ta ei ohusta rannariigi rahu, korda ega julgeolekut (UNCLOS). Sanktsiooninimekirja kandmine ei tühista seda õigust automaatselt. Kui tanker läbib Musta mere ilma peatumata ja lasti ümber laadimata, on tal põhimõtteliselt sama läbisõiduõigus nagu teistel alustel. SWP Berlini hinnangul loob nimekirja kandmine poliitilise surve, kuid mitte üldist õigust laev konfiskeerida (SWP Berlin).

Greenpeace’i kampaania keskmes on Kairos, Burgase lähistel hüljatud sanktsioonialune tanker. Aktivistid värvisid selle kere pärast seda, kui satelliidipiltidel oli läheduses näha naftalaigule sarnanevaid jälgi (Greenpeace Bulgaria Kairos, Cherno More). Bulgaaria mereametnike sõnul ei tuvastanud hilisemad kontrollid aktiivset reostust. Vaidlus pole sellega lõppenud.

Kus jõustamine töötab ja kus mitte

Rumeenia vastus näitab probleemi piire. Rumeenia mereamet teatas, et pärast sanktsiooninimekirja kandmist pole ükski sanktsioonialune alus Rumeenia sadamatesse sisenenud (DottoTV, Radio Constanta). See vastab sadamatele ligipääsu küsimusele. See ei vasta sellele, mis liigub Rumeenia majandusvööndis, kus riigil on õigused ressursside ja reostuse üle, kuid mitte täielik territoriaalne kontroll.

ProTV teatel on Rumeenia piirivalve saanud alates 2022. aasta maist üle 1 200 teate laevalt laevale ümberlaadimise kohta. Piirivalve sõnul polnud kontrolle vaja, sest laevad olid reostuse vältimise reeglite järgi teavituse esitanud (Stirile ProTV). Teavitust käsitleti seega sisuliselt nõuete täitmisena.

Taani näitab, milline näeb jõustamine välja siis, kui riik kasutab sadamates, ankrualadel ja kitsaskohtades talle kuuluvaid volitusi. Läänemere läbipääsu kontrolliv Kopenhaagen registreeris 2025. aastal Taani vetes 292 varilaevastiku tankerite reisi (gCaptain). Taani ametivõimud kontrollisid Skagen Redi ankrualal 79 tankerit ja pidasid kinni neli (Sofart). Taani kehtestas ka kindlustustõendite kontrolli täislastis tankeritele, mis väljuvad Suur-Belti väinast; puudulik dokumentatsioon suunatakse edasi sanktsioonitööks (Folketinget). Jõustamine toimib seal, kus laev peatub või läbib kitsast kontrollpunkti. Avavees liigub ta lihtsalt edasi.

Teenused on hoob, mis võib sanktsioonid tööle panna

Sügavam pudelikael ei asu Musta mere rannikul, vaid Ateenas ja Vallettas. Financial Timesi analüüsi järgi teenisid Kreekaga seotud laevaoperaatorid kolme aastaga Vene toornafta veolt vähemalt 3,8 mld dollarit (Fortune Greece). Kui EL-i 21. sanktsioonipakett püüdis piirata merendusteenuseid, sealhulgas kindlustust, vahendust, laevahaldust ja rahastust, blokeeris Kreeka kokkuleppe seni, kuni sai erandid Vene veeldatud maagaasi transpordile (Naftemporiki, News247). EL-i sanktsioonid vajavad nõukogus üksmeelt, mis tähendab, et kõigi 27 liikmesriigi välisministrid peavad nõustuma. Ühel riigil on seega võimalus kogu paketti kinni hoida. Kreeka kasutas seda võimalust.

EL on laevu sanktsiooninimekirjadesse järk-järgult lisanud. 21. pakett andis liikmesriikidele uue õiguse konfiskeerida last kinni peetud varilaevastiku alustelt (Skuld, Gard). Euroopa merendusteenuste läbilõikamisel on aga hind: veosed võivad liikuda vanematele alustele, läbipaistmatute lippude alla ja mitte-lääne kindlustajate juurde. See muudab laevastiku raskemini jälgitavaks ja kindlustusriskid halvemini kontrollitavaks (Brookings).

Need 14 tankerit ja 418 tundi näitavad sanktsioonipoliitika praktilist nõrkust. EL on loonud reeglid varilaevastiku survestamiseks, kuid jätnud osa riskist rannikuäärsete riikide kanda. Bulgaaria ja Rumeenia kannavad keskkonnariski, kui vanad ja puuduliku kindlustusega tankerid nende vetest läbi liiguvad. Kreeka kontrollib teenuseid, mis mõjutavad selle äri tasuvust. Seire on hakanud asendama jõustamist. Kuni Sofia ja Bukarest ei kasuta Taanis toimivaid tööriistu — ankrualade kontrolle, kindlustustõendite kontrolli ja dokumenteeritud reostuskahtlust kui sekkumise alust —, jätkub tundide lugemine ja tankerid liiguvad edasi.