Gibraltari passikontroll kolis piirilt ära

Umbes 15 000 igapäevast pendelrändajat liikus 15. juulil Hispaania ja Gibraltari vahel esimest korda enam kui saja aasta jooksul ilma maismaapiiril passi näitamata (BBC, Hispaania välisministeerium). Päev varem Brüsselis allkirjastasid lepingu Briti minister Stephen Doughty ja Euroopa Komisjoni volinik Maroš Šefčovič. See ei kaota EL-i välispiiri, vaid nihutab Schengeni kontrolli, mis kaitseb EL-i ühist reisiruumi, La Línea vana traataia juurest Gibraltari lennujaama ja sadamasse. Seal töötavad Hispaania ja Gibraltari ametnikud nüüd kõrvuti (Briti valitsus, Brussels Times). Suveräänsusvaidlus jääb külmutatuks. Igapäevane hõõrdumine suunatakse teise kohta.

Hispaania kontrollib Schengeni väravat

Hispaania otsustab nüüd, kes siseneb Gibraltari lennujaamas ja sadamas Schengeni alasse. Hispaania ametnikud teevad seal täieliku sisenemis- ja väljumiskontrolli ning kasutavad EL-i julgeolekuandmebaase (Hispaania välisministeerium). Madridil on ka õigus kokkulepe peatada või lõpetada, kui Hispaania leiab, et tingimusi rikutakse. Gibraltar ja Ühendkuningriik jätkavad samades rajatistes oma eraldi kontrolle.

Kõik pooled esitavad seda võiduna. London rõhutab, et Briti suveräänsus on „täielikult ja sõnaselgelt kaitstud” (Gibraltari valitsus). Hispaania sõnul jääb tema suveräänsusnõue samuti alles (RTVE). Gibraltari asepeaminister Joseph Garcia sõnastas asja otse: „piir jääb täpselt sinna, kus see oli” ning „Schengen on praktiline tööriist, mitte poliitiline lipp” (Gibraltari valitsus). Leping lahutab territooriumi staatuse piiri praktilisest toimimisest. Gibraltar saab majanduslikku hingamisruumi, sest ligikaudu pool sealsest tööjõust tuleb iga päev Hispaaniast.

Aia asemele tulid kaamerad

Vana piirdeaed on kadunud. Selle asemele tuli kontrollisüsteem, mis koosneb kaameratest, andmebaasidest ja lennujaamaväravatest. Gibraltar on paigaldanud valitud piirkondadesse üle ronimist takistavad piirded, Interpoli ja tagaotsitavate andmebaasidega ühendatud näotuvastuskaamerad, automaatse numbrimärgituvastuse, valvekaamerad ning endise piiri alale alalise õiguskaitse kohalolu (Gibraltari valitsus). Lennuterminalis ühendatakse EL-i uut biomeetrilist sisenemis- ja väljumissüsteemi EES, mis salvestab kolmandate riikide reisijate sõrmejäljed ja näokujutised, Schengeni infosüsteemiga SIS. SIS on EL-i ühine andmebaas, kuhu kantakse tagaotsitavad isikud ja sisenemiskeelud. Leping lubab Hispaania ametnikel rangetel tingimustel jälitada kahtlustatavaid üle vana piirijoone Gibraltarile: ette tuleb teatada, ametnikud peavad olema tuvastatavad ja järgima kohalikku õigust (GBC).

Lahendus meenutab Põhja-Iirimaad, kus Brexiti-järgne kord vältis kõva maismaapiiri, viies kaubanduskontrolli osa Iiri merele. Mõlemal juhul hoidis London poliitiliselt tundliku piiri pehmena vaid siis, kui nõustus EL-i reeglite ja välisriigi ametnikega süsteemi mõnes teises punktis (Le Figaro). Gibraltari mudel on kitsam: see muudab kontrollide asukohta ja tegijat, kuid ei too Briti territooriumile laiemat EL-i õiguse kogumit nii nagu Põhja-Iirimaal.

Kes vastab kaebusele

Leping vajab täielikuks ratifitseerimiseks veel Euroopa Parlamendi, EL-i otse valitud seadusandja, nõusolekut. Kiirem probleem puudutab aga vastutust.

Kui reisija saabub Gibraltari lennujaama, satub ekslikult SIS-i märgete tõttu tähelepanu alla ja Hispaania ametnik keelab tal siseneda, siis kes lahendab kaebuse? Hispaania kontrollib sisenemisotsust ja andmebaasipääsu. Märke saanud reisijate õiguskaitse käib Hispaania halduskanalite kaudu (Hispaania välisministeerium). Samal ajal ütleb Ühendkuningriigi ja Gibraltari konkordaat, et rahvusvahelise õiguse järgi jääb lõplik vastutus Londonile. Kuberner, Briti monarhi nimetatud esindaja Gibraltaril, kelle pädevusse kuulub siseturvalisus, seisab julgeolekuküsimustes kohaliku valitsuse kohal (Briti valitsus). Gibraltar ise täidab lepingu igapäevaseid kohustusi.

Üks piirijuhtum võib nüüd ulatuda üle kolme jurisdiktsiooni, kahe õigussüsteemi ja kahe andmehalduskorra. Leping teeb igapäevase piiriületuse lihtsamaks. Vastutust see lihtsamaks ei tee. Euroopa Parlament, kes peab lepingu ratifitseerima, saab enne hääletust nõuda sellele selgemaid vastuseid.