15 miljonit € tõstis Paksi vett

Töörühmad uputasid Doonau põhja kaks pargast ja ehitasid ajutise paisulaadse põhjakünnise, et tõsta jõe veetaset mõnekümne sentimeetri võrra. See andis tulemuse. 23. augustiks töötas Ungari ainsas tuumajaamas neljast kaheksast turbiinist neli, toodang ületas 800 MW ning valitsus ootab nädala keskpaigaks jaama naasmist täisvõimsusele ehk 2000 MW-ni (Portfolio, Euronews HU). Paks on oluline, sest Rumeenia proovis Cernavodăs, oma ainsas tuumajaamas, sarnaseid hädatöid, kuid kaotas ikkagi mõlemad reaktorid. Kiire inseneritöö võib anda pumpadele vajaliku varu. Langevat jõge see ei peata.

Mida ehitati ja miks sellest piisas

Tuumajaamad kasutavad väga suuri jõevee koguseid, et jahutada turbiinidest läbi käinud auru. Paks vajab täisvõimsusel ligikaudu 100 kuupmeetrit sekundis Doonau vett. Kui jõgi langes rekordmadalale, ei suutnud jaama fikseeritud sügavusel töötavad pumbad enam piisavalt vett võtta (MVM). Operaator MVM hakkas juuli lõpus tootmist vähendama.

12. augustil andis valitsus korralduse kaheks tööks. Esiteks ehitati põhjakünnis ehk madal rajatis jõesängis, mis aeglustab voolu ja tõstab veetaset veehaarde juures. Teiseks valmistati kontrollitud uputamiseks ette kaks 80 meetri pikkust pargast, et suunata veel osa voolust jaama poole. Tööde maksumus oli 6,1 mld forintit ehk umbes 15 mln eurot. Võrdluseks hindas valitsus Paksist loobumise korral asenduselektri kuluks vähemalt 50 mld forintit kuus (kormany.hu, Energy Connects). 15 mln eurot 50 mld forinti suuruse igakuise kulu vältimiseks oli valitsusele lihtne arvestus.

13. augustiks oli valminud 242 meetrit põhjakünnist ning tööde koosmõju tõstis veetaset üle 20 cm. Kaheksast jahutuspumbast töötas seitse ja veehaare oli lähedal tavapärasele võimsusele (kormany.hu, MTI).

Rumeenia hoiatus

Rumeenia kasutas Cernavodăs sama loogikat. Jaam annab tavaliselt umbes viiendiku riigi elektrist (World Nuclear). Töörühmad lõhkasid kivimoodustist, süvendasid kanaleid ja uputasid pargaseid, et suunata Doonau voolu veehaarde poole (The Guardian, Financial Intelligence). Esimene sekkumine tõstis veetaset 8 cm ja andis teisele plokile umbes üheksa lisapäeva (HotNews). Seejärel langes jõgi edasi. Teine plokk seiskus 13. augustil. Rumeenia on pärast seda heaks kiitnud uue hädapaketi, sest esimene ostis aega, mitte kindlust (AGERPRES).

Vahe ei olnud insenerioskuses. Mõlemad riigid panid sama probleemi lahendamisse kiiresti raha ja tehnikat. Ungaris andis põhjakünnis 20 cm seal, kus 20 cm-st piisas. Rumeenias andsid sekkumised 8 cm, kuid puudujääk kasvas edasi.

Kes maksis, kes teenis

Kui Paks liikus seiskumise poole, tõusis Ungari järgmise nädala elektrihind umbes 250–263 euroni/MWh, mis oli ligikaudu 15–20% kõrgem kui päev varem (Argus). Sellised hinnad jõuavad tööstustarbijateni mõne päevaga. Ungari kahekordistas elektriimporti, mis ulatus öösiti umbes 4 GW-ni, ning valitsus palus majapidamistel vältida pesumasinate ja kuivatite kasutamist kell 17.00–22.00 (Euractiv). Eraldi määrusega sai võrguoperaator õiguse piirata üle 0,5 MW suurte tööstustarbijate tarbimist. Korralduse eiramisel tuli maksta trahvi 200% börsihinnast ehk sisuliselt kahekordset turuhinda (HVG). Kodumajapidamistelt küsiti, tehastelt nõuti.

Rumeenia haavatavus oli teravam. Ühel õhtul ulatus import 1839 MW-ni, kattes 27,4% tarbimisest (Curs de Guvernare). Lühiajaline võitja oli Bulgaaria: naaberriikide tuumatootmise vähenedes kasvas Bulgaaria eksport umbes 32 000–33 000 MWh-ni päevas (Mediapool). Slovakkia Mochovce ja Bohunice tuumajaamad kasutavad jõevee asemel jahutustorne, töötasid täisvõimsusel edasi ja said kasu kõrgemast piirkondlikust hinnast (Info.sk).

Jõgi otsustab edasi

Ungari vältis Paksile asenduselektri ostmise vahetut kulu. Põhjakünnise ja pargaste lahendus maksis 15 mln eurot, samal ajal kui seiskumine oleks toonud kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuva igakuise kulu. Taaskäivitamine ei kõrvalda aga sõltuvust. Paks võtab jahutusvee endiselt Doonaust fikseeritud sügavusel paiknevate pumpadega ning järgmine madalveeperiood võib kesta kauem, kui ajutine põhjakünnis suudab katta. Prantsusmaa EDF kulutab tuumajaamade kliimakindlamaks muutmiseks 15 aasta jooksul 9 mld eurot (Le Monde). Ungari ehitas 11 päevaga 242 meetrit põhjakünnist. Otsustav on, kas sellest piisab ka järgmisel augustil.