€210bn Vene reserviplaan takerdub Belgias

Kolm endist Lääne ametnikku tegid 8. augustil ettepaneku, et EL võtaks halduskontrolli ligikaudu 210 mld € väärtuses külmutatud Venemaa keskpanga reservide üle. Saksa meedias esimesena kajastatud idee autorid on Saksamaa endine kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer, Prantsusmaa endine Euroopa asjade minister Nathalie Loiseau ja USA endine kõrge sanktsiooniametnik Daleep Singh (FAZ, RBC Ukraine). See on poliitiline algatus, mitte EL-i otsus. Vaidlus käibki selle üle, kas sellisest ideest saab poliitika.

Euroopa kasutab praegu ainult varadelt teenitud tulu

Kui EL külmutas 2022. aastal Venemaa keskpanga reservid, jäid alusvarad, näiteks võlakirjad ja rahahoiused, tulu teenima. Võlakirjade kupongimaksed laekusid edasi ja intress kogunes. EL suunab selle tulu Ukrainale, kuid põhivara jääb külmutatuks ja kuulub formaalselt endiselt Venemaale (Council, EUR-Lex).

3. augustil kandis EL Ukrainale üle 1,4 mld € sellist tulu. Kokku on süsteemi käivitamisest saadik suunatud Ukrainale 8 mld € (EEAS, Euronews). Rahast 95% aitab Ukrainal teenindada G7 laene, mitte osta relvi. Ülejäänud 5% liigub sõjaliseks toetuseks Euroopa rahutagamisrahastu kaudu (Commission Representation in France).

G7 laenuskeem toimib nii: laenuandjad annavad Ukrainale raha kohe, külmutatud Vene varadelt tulevikus teenitav tulu aitab neid laene aja jooksul tagasi maksta (G7 Apulia communiqué). See on leidlik finantslahendus, kuid tugineb endiselt intressitulule, mitte 210 mld € põhivarale. Ukraina sõja- ja ülesehituskulude kõrval on 8 mld € piiratud maht. Sealt tuleb surve minna kaugemale.

Halduskontroll muudaks riski ja Belgia ei taha seda üksi kanda

Peaaegu kõik külmutatud Venemaa reservid asuvad ühes kohas: Brüsselis tegutsevas Euroclearis. Euroclear on väärtpaberite keskne arveldus- ja hoiusüsteem, mis registreerib väärtpaberite omandi ja arveldab ostjate ning müüjate tehinguid. Seal hoitakse umbes 90% EL-is külmutatud Vene varadest (EUobserver).

See koondumine annab Belgiale väga suure praktilise mõju. Iga samm, mis läheb teenitud tulu kasutamisest kaugemale, olgu see halduskontrolli ülevõtmine, konfiskeerimine või põhivara uus kasutus, vajab Belgia koostööd. Varad asuvad Belgia finantstaristus. Kui Belgia ütleb ei, jääb plaan seisma.

Uus ettepanek viiks reservid Euroclearist EL-i kontrolli all olevasse eraldi üksusesse. Formaalselt jääks omanikuks Venemaa keskpank, mistõttu autorid kirjeldavad seda haldamise, mitte konfiskeerimisena (FAZ, Fakti). Tegelik muutus puudutaks riski jaotust. Praegu kannavad Belgia ja Euroclear õiguslikke ning tegevuslikke tagajärgi otsusest, mille on poliitiliselt teinud kõik 27 EL-i valitsust.

See risk ei ole teoreetiline. Juulis jättis Moskva apellatsioonikohus jõusse 18,17 triljoni rubla suuruse nõude Eurocleari vastu kohtuasjas, mille algatas Venemaa keskpank (Washington Post, Brussels Times). Belgia õiguse järgi ei saa seda otsust täita, kuid see näitab Moskva sihti: surve pannakse asutusele, kus reservid tegelikult asuvad, mitte EL-ile tervikuna. Belgia ettevaatlikkus ei ole pelgalt kõhklus. Belgia kannab kogu bloki nimel kontsentreeritud riski.

Õiguslik piir on seni jäänud ületamata

Tulu ja põhivara eristamine ei ole tehniline nüanss. Rahvusvaheline õigus kaitseb keskpankade varasid tugevamalt kui enamikku muudest riigivaradest (UN Convention on State Immunity). Külmutamise järel tekkinud tulu kasutamine puudutab raha, mida enne külmutamist ei olnud. Põhivara üle kontrolli võtmine puudutab vara, mis kuulus Venemaale juba enne sõja algust.

Halduskontrolli ettepanek proovib seda piiri nihutada. Paberil jääks omanikuks Moskva, kuid kontroll läheks EL-ile. Lahtine on, kas teiste riikide keskpangad käsitleksid seda praktikas konfiskeerimisena. See küsimus on euro jaoks oluline. Kui reservihaldurid järeldavad, et Euroopa finantssüsteemis hoitavaid varasid saab poliitilise otsusega ümber paigutada, võivad osa neist hoida euros vähem reserve. EKP on märkinud, et sanktsioonidega seotud sammud võivad mõjutada Euroopa finantstaristu rahvusvahelist rolli, kuigi ta ei käsitlenud otseselt seda halduskontrolli ettepanekut.

Poola ja Balti riigid toetaksid tõenäoliselt mudelit, kus Venemaa maksab ja surve nende endi eelarvetele väheneb. Belgia ja Euroclear kannavad õiguslikku riski, millele ettepanekud ei ole seni veenvat lahendust andnud. Ukraina saab raha mõlemal juhul, kuid summa sõltub sellest, millise õigusliku piiri EL ületab. Praegune vastus on: tulu jah, põhivara ei. Kolm endist ametnikku tahavad seda muuta. 27 ametis olevat valitsust ei ole seda otsust teinud.