359 väljasaatmist jäid varjupaigasüsteemist välja

Inimesel, kelle Kreeka piiril kinni peab, on õigus öelda, kes ta on, taotleda varjupaika ja vaidlustada tagasisaatmine kohtus. Need õigused tulenevad EL-i õigusest, Euroopa inimõiguste konventsioonist ja EL-i põhiõiguste hartast. Kui inimene viiakse aga minema enne, kui tema nimi üldse kirja pannakse, jäävad need õigused paberile.

Kreeka riiklik inimõiguste komisjon dokumenteeris oma registreerimismehhanismi raportis 21 väidetavat mitteametlikku sunniviisilise tagasisaatmise juhtumit, mis puudutasid vähemalt 359 varjupaigataotlejat ja pagulast (in.gr). Raporti järgi viisid vormis ja vormita tegutsejad inimesed ära ilma nende isikut tuvastamata, kaitsevajadust hindamata ja kohtulikku kontrolli võimaldamata.

Miks piiririigi praktika levib

EL-i varjupaigareeglid panevad vastutuse üldjuhul sellele piiririigile, kuhu inimene esimesena saabub. Kreeka on üks neist riikidest. Kui ligipääs varjupaigamenetlusele Kreekas ei toimi, muutub nõrgaks kogu süsteemi eeldus: et Kreeka menetleb juhtumeid õiguspäraselt. Siis saavad sihtriikide kohtud peatada inimeste Kreekasse tagasisaatmise ning süsteem hakkab lagunema seestpoolt.

Euroopa Ombudsman, EL-i sõltumatu kaebuste lahendaja, on juba leidnud, et EL-i Varjupaigaamet jättis Euroopa Komisjonile edastamata teated tagasitõrjumiste kohta, kuigi amet oli Kreekas kohal ja pidi aitama varjupaigataotlusi menetleda (European Ombudsman). See ei tõesta iga üksikut väidet. Küll aga kinnitab see, et info liikumine piirilt Brüsselisse võib katkeda ka siis, kui EL-i ametnikud on kohapeal.

Saksamaa näitab, kuidas probleem edasi kandub. Saksa kohtud on üldiselt kinnitanud tagasisaatmisi Kreekasse EL-i vastutusreeglite alusel, kuid halduskohtud on olnud ettevaatlikumad naiste puhul, sest arvestada tuleb ärakasutamise ja seksuaalvägivalla riskiga (taz). Kohtul on vaja fakte, et hinnata, kas tagasisaatmine on seaduslik. Sama on rõhutanud EL-i Põhiõiguste Amet, mis jälgib põhiõiguste järgimist (FRA). Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on nõudnud riskihindamist, sõltumatut järelevalvet ja kohtulikku kontrolli enne, kui välised menetluskeskused üldse tööle hakkavad (Berliner Zeitung).

Kus kohtud piiri tõmbasid

Hispaania pakub kõige selgema õigusliku võrdluse. Hispaania ülemkohus otsustas hiljuti, et vahetut piiril tagasilükkamist ei saa kasutada inimeste suhtes, kes peetakse kinni merel või kes ujuvad Ceuta ja Melilla poole. Ceuta ja Melilla on Hispaania enklaavid Põhja-Aafrika rannikul. Sellistel juhtudel tuleb kohaldada täismenetlust: isiku tuvastamist, õigusabi, tõlki ja vaidlustatavat kaitsevajaduse hindamist (rtve.es, europapress.es).

Itaalia katse sõeluda varjupaigataotlusi väljaspool oma territooriumi jõudis sama piirini. Itaalia tahtis menetleda migrante Albaanias, kuid Itaalia õigusliku vastutuse all. Kohtunikud ei kinnitanud kinnipidamist Albaania keskuses ja peatasid kiirendatud piirimenetlused (Amnesty Piemonte/VdA, Sky TG24). Mõlemas riigis sundisid kohtud piirikontrolli eksperimendid tagasi menetlusse, mida saab kontrollida.

Kreeka juhtum näitab raskemat probleemi. Kui tagasisaatmist ei dokumenteerita ja see viiakse lõpule enne registreerimist, ei saa kohus hiljem toimunut taastada. Hispaania otsus toob piiril tehtud toimingu menetluse sisse. Kreeka kohta esitatud väited kirjeldavad tagasisaatmisi, mis lähevad menetlusest täielikult mööda.

Registreerimise auk

EL-i rände- ja varjupaigapakt, ühenduse uus varjupaigareeglistik, lubab välispiiridel ühist sõelumist, registreerimist ja sõltumatut järelevalvet. Kreeka inimõiguste asutuse leiud kirjeldavad aga väidetavaid tagasisaatmisi enne hetke, mil süsteem inimese üldse kirja paneb. Pakti kaitsemehhanismid algavad registreerimisest. Sekundid enne seda jäävad endiselt dokumenteerimata.

Euroopa Komisjonil on õigus alustada rikkumismenetlust, millega sunnitakse liikmesriiki EL-i õigust täitma, EL-i toimimise lepingu artikli 258 alusel. Kui kirjeldatud muster leiab kinnitust, saab registreerimisest pakti esimene jõustamiskatse. Komisjon peab vastama, kas Kreeka juhtum väärib ametlikku uurimist või jätkab ta tegevusetusega.