€4.2bn Ungarile, prokuröre ikka pole

23. septembril tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kaotada Ungarile mõeldud 4,2 miljardi euro kasutuspiirangud. Ühe põhjusena tõi komisjon esile Ungari liitumise ELi pettusi uuriva Euroopa Prokuratuuriga (Komisjon, EUobserver). Praegu ei tööta Ungaris aga ühtegi selle prokuratuuri esindajat. Euroopa peaprokurör Laura Codruța Kövesi ütles 29. septembril RTL-ile, et loodab avada Budapestis tulevaks suveks kümne prokuröriga büroo (HVG).

Paberil liige, tegelikkuses tühi

Euroopa Prokuratuur (EPPO) on ELi prokuratuur, mis menetleb ELi rahaga seotud pettusi ja korruptsiooni. Euroopa Komisjoni juulis tehtud otsus kinnitas Ungari liikmeks saamist. Justiitsministeeriumi teatel jõustus liitumine 2. augustil (Euroopa Komisjoni otsus (EL) 2026/1701, Justiitsministeerium).

Liikmeks saamisest ei piisa: prokurörid peavad ka riigis tööle asuma. EPPO tegutseb igas liikmesriigis asuvate prokuröride kaudu. Nemad algatavad menetlusi ja viivad süüdistused riigi kohtusse. Prokuröride tööle saamiseks Budapestis tuleb astuda kolm sammu: Ungari parlament võtab vastu vajalikud seadused, valitsus esitab kandidaatide järjestatud nimekirja ning EPPO nimetab sealt prokurörid (määrus (EL) 2017/1939).

Esimest sammu pole veel astutud. Valitsus kavatseb esitada 2026. aastal parlamendile eelnõupaketi, millega muudetakse kolme seadust (Index). 2027. aastal peaks järgnema teine pakett, mis muudaks kriminaalmenetluse, andmekaitse ja koostöö reegleid (Justiitsministeerium). Kättesaadava info järgi pole parlament kumbagi paketti vastu võtnud.

Seega on Kövesi nimetatud järgmise suve tähtaeg tema enda ootus, mitte seadusega paika pandud ajakava. Ka prokuröride arv pole veel otsustatud. ELi reeglid nõuavad vähemalt kaht prokuröri riigi kohta, kuid lõplik arv lepitakse kokku valitsuse ja peaprokuröri vahel. Kövesi pakutud kümme prokuröri on alles ettepanek (määrus (EL) 2017/1939). Kui büroo tööle hakkab, saab see uurida ka alates 2021. aasta juunist toime pandud kuritegusid. See hõlmab aastaid, mil Viktor Orbáni valitsus hoidis Ungarit EPPOst eemal (444.hu).

Poola näide näitab, kui suur võib olla vahe liitumise ja tegeliku töö alguse vahel. Riigist sai EPPO liige 1. juunil 2024, kuid büroo alustas tegevust alles 28. jaanuaril 2025 (Rzeczpospolita). Ungari seadusandlik protsess on teistsugune, mistõttu on Poola näide võrdlus, mitte prognoos.

Mille arvestamist valitsustelt oodatakse

Euroopa Komisjoni ettepanek ei tähenda, et Budapest saaks 4,2 miljardit eurot kohe kätte (Komisjon). Tegemist on ühtekuuluvusrahastusega: ELi eelarveosaga, millest toetatakse vaesemate piirkondade teid, veesüsteeme ja muid projekte. Piirangute kaotamine lubaks Ungaril raha projektidele taas kavandada. Väljamaksed järgneksid siis, kui projektide eest tasutakse.

Ettepanek tuli pärast seda, kui komisjon lõpetas õigusriigi menetluse. Selle abil saab EL külmutada raha, kui valitsuse rahakasutust ei peeta usaldusväärseks. Menetluse lõpetamine jättis Ungari rahastusele kehtima muud tingimused (To Brief). EPPOga liitumine on üks mitmest põhjendusest, mitte kogu otsuse alus.

Nüüd otsustavad liikmesriikide valitsused nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega. Selles süsteemis on suurematel riikidel rohkem kaalu ning ükski valitsus ei saa otsust üksi vetostada (EUobserver).

EPPO tähtsus ulatub sellest hääletusest kaugemale. Kui prokurörid Budapestis tööle hakkavad, saavad nad teha teiste liikmesriikide kolleegidega ühiseid uurimisi, kui ettevõtted või rahatehingud ületavad riigipiire (määrus (EL) 2017/1939). Seepärast puudutab ametikohtade täitmine kõiki riike, kes ELi eelarvesse raha maksavad. EPPO-l on siiski piirid: amet ise otsustab, milliseid juhtumeid menetleda, Ungari kohtud mõistavad süü üle ning üksnes Ungari avaliku raha vastu suunatud kuriteod selle pädevusse ei kuulu.

Praeguste andmete põhjal palutakse ELi valitsustel käsitada Ungari EPPOga liitumist lõpetatud reformina, kuigi riigis pole veel ühtegi prokuröri tööl. Kövesi enda hinnangul avatakse büroo Budapestis alles tulevaks suveks (HVG). Nõukogu pole veel hääletanud ning valitsused saavad enne raha vabastamist nõuda tõendeid edusammude kohta. Esimene tõend oleks parlamendi vastuvõetud seadused, mille eelnõud lubas valitsus esitada sel aastal (Index).