EL lubab Musta mere seireks 50 miljonit eurot

28. oktoobril märkas Prantsuse merepatrull-lennuk kolme meredrooni, mis lähenesid Rumeenia Constanța sadamasse suunduvale konteinerlaevale Contship Jet, ja hoiatas meeskonda (Mer et Marine). Kõik 18 meremeest päästeti. Laev uppus järgmisel päeval (Bulgaaria merevägi).

29. novembril lubas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eraldada 50 mln €, et kiirendada ELi toetatava Musta mere keskuse rajamist (Euroopa Komisjon, BTA). Keskuse eesmärk on muuta sellised hoiatused tavapäraseks. See peaks aitama neil kiiremini laevaperedeni jõuda, kuid keskusel pole õigust anda korraldust drooni peatamiseks.

Mida hoiatus annab

Droonid tabasid laeva Bulgaaria linna Shabla lähistel, umbes 21 meremiili linnast kagus ja Bulgaaria majandusvööndis (Bulgaaria merevägi). See mereala jääb Bulgaaria territoriaalvetest väljapoole. Seal on riigi relvajõudude õiguslik tegutsemisruum ohu tõrjumiseks palju kitsam.

Peaminister Rumen Radev ütles, et lennuk andis droonidest märku umbes pool tundi enne tabamust. Bulgaaria hävitajad olid valmis sekkuma, kui midagi siseneb territoriaalvetesse, kuid droonid sinna ei jõudnud. Radev viitas kaugemal tegutsemise õiguslikele piirangutele (Bulgaaria valitsus).

Prantsuse lennuk sai droone jälgida, nende kohta infot edastada ja aidata päästetööd koordineerida. Droone peatada ta ei saanud (Mer et Marine). Kavandatav keskus on mõeldud selle lünga täitmiseks.

Hoiatuste keskus, mida alles rajatakse

Euroopa Komisjon tegi keskuse loomise ettepaneku 2025. aasta mais. Tegemist oleks tsiviilvõrgustikuga, mille keskused asuksid Constanțas ja Varnas ning mida juhiksid ühiselt Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa Liidu toel (ELi strateegia, ELi rakendamisaruanne).

Keskuse töötajad koondaksid eri sensoritelt ja patrullidelt saadud info ühele mereolukorra kaardile. Ohu ilmnedes annaksid nad sellest varakult märku. Keskus ei juhiks merevägesid ega saaks droone tõrjuda.

Von der Leyen ütles, et keskus tuleb alles tööle rakendada, kuid ei nimetanud selleks tähtaega (Euroopa Komisjon). Tema teates ei nimetatud, kellele raha eraldatakse ega seda, kuidas summa kahe asukoha vahel jaotub.

Järgmine samm on keskusele õigusliku vormi andmine. Rumeenia poliitik Oana Țoiu nimetas veel lahendamist vajavate küsimustena ka juhtorgani loomist, koordinaatorite määramist ja riikide panuseid 2027. aastaks (AGERPRES).

Kes otsustab drooni peatada

Hoiatuse saab edastada iga riik, kes piirkonnas seirevahendeid kasutab, nagu näitas Prantsusmaa. Riik saatis lennuki oktoobris Musta mere julgeolekut toetama (Libération). Von der Leyeni teates ei selgitatud, kuidas riikide patrullide info keskusesse jõuab.

Otsus droon tõrjuda või selle pihta tulistada on teine küsimus ja jääb riikide valitsustele. Euroopa Parlamendi oktoobrikuisel arutelul ütles ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas, et protokoll, mis võimaldaks valitsustel rünnaku ajal kiiresti nõu pidada, on alles ettepanek (Euroopa Parlamendi arutelu).

Von der Leyen teatas ka 10 mln € eraldamisest Rumeeniale otsingu- ja päästeoperatsioonideks. See raha ei kuulu keskuse eelarvesse (AGERPRES). Raha eest päästetakse meremehi pärast rünnakut, mitte ei hoita rünnakut ära.

Turvalisuse puudujäägi hind ulatub kahest asukohariigist kaugemale. Contship Jet sõitis Libeeria lipu all, laeva haldas Kreeka ettevõte ning meeskonnas oli 14 filipiinlast ja neli ukrainlast (Ethnos). Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ütles, et Kreeka laevaomanikud võiksid Musta mere kaubaveo juurde naasta, kui ohutu läbipääs on tagatud. Ta viitas kõrgetele veohindadele ja kindlustuskuludele (Kreeka peaministri büroo).

Bukarest ja Sofia peavad keskuse tähtajad veel kahepoolse lepinguga paika panema (BTA). Kokkulepe saab määrata, kes keskusi juhib ja kuidas hoiatus laevani jõuab. Üksi ei lahenda see küsimust, kellel on õigus peatada droon väljaspool territoriaalvett – piirangule viitas Radev 28. oktoobril.

Kavandatav keskus saaks edastada Prantsuse lennuki moodi hoiatusi, kuid poleks saanud peatada droone, mis uputasid Contship Jeti. Järgmise drooni tõrjumine jääb Mustal merel patrullivate jõududega riikide valitsuste otsustada. Seni pole ükski neist öelnud, kuidas ta sellises olukorras tegutseks.