729 Vene ründevahendit NATO piiril

Venemaa tulistas 1.–2. juuni ööl Ukraina pihta 73 raketti ja 656 drooni. See oli üks sõja suuremaid ühekordseid rünnakuid (UNN, Chronicle.lu/Reuters). Kiievis, Dnipros ja Harkivis hukkus vähemalt 11 inimest, üle 100 sai haavata. Poola saatis õhku hävitajad, käivitas maapealse õhukaitse ja sulges piirialade õhuruumi. Neli päeva varem oli Vene droon tabanud Rumeenias Galați kortermaja ning vigastanud kahte tsiviilisikut. See oli esimene kord, kui NATO territooriumil said sellises intsidendis inimesed viga. Allianss nägi toimuvat, kuid sai sekkuda vaid väga piiratud ulatuses.

Kõik on nähtav, peaaegu midagi ei saa alla tulistada

Poola operatiivväejuhatus teatas, et hävitajate valmisolek lõppes kell 03:35 ning Poola õhuruumi rikkumist ei toimunud. Poola märkis toetajatena NATO õhuväejuhatust, Prantsusmaad ja Hollandit (Fakt.pl). See oli Poola kuues kaitseotstarbeline õhuhäire viimase 12 kuu jooksul. Reaktsioon on iga korraga olnud kiirem ja kaasatud on rohkem liitlasi. 2024. aastal kriisina mõjunud olukord muutub idatiival rutiiniks.

Galați juhtum 29. mail näitas, miks parem radaripilt probleemi ei lahenda, kui käsu- ja õigusraam ei luba tulistada. Rumeenia jälgis drooni kogu neljaminutilise lennu ajal Rumeenia territooriumi kohal. F-16 hävitajad olid õhus ja neil oli relvakasutusluba. Droon jäi siiski tabamata. Tulistamine oleks tähendanud kõrvalkahju riski asustatud piirkonnas. Rahuaja reeglid ei lubanud tulistada Ukraina õhuruumi. Maapealsetel droonitõrjesüsteemidel polnud linnakeskkonnas kasutamiseks vajalikku luba (Mediafax). Kaitseminister Radu Miruță sõnul loodi süsteemid „enne 2023. aastat, enne ulatuslikku droonisõda”.

Rumeenia välisminister Oana Țoiu ütles avalikult, et Galați rünnak „mahub kategooriasse”, mis õigustaks NATO lepingu artikli 4 kasutamist. Artikkel 4 annab liikmesriigile võimaluse kutsuda liitlased konsultatsioonidele, kui ta tunneb end ohustatuna. Rumeenia otsustas seda siiski mitte teha. Euronews.ro teatel ütlesid presidendikantseleile lähedal seisvad allikad, et Washington soovitas artiklit 4 mitte käivitada ja pakkus selle asemel võimekuste üleandmist. Rumeenia saatis Venemaa suursaadiku riigist välja ja andis korralduse sulgeda Constanța konsulaat 30 päeva jooksul.

Poliitiline lõhe

Rünnak tabas allianssi ajal, mil liitlased pole ühel meelel, kuidas Venemaa piirialade lähedasi lööke käsitleda. Eesti, Läti ja Leedu presidendid nõudsid 21. mai ühisavalduses, et NATO liiguks idatiival õhuturbe missioonilt, mis tähendab jälgimist ja tuvastamist, õhukaitsehoiakule, kus lubatud on ka sihtmärkide hävitamine (Aerotime). Eesti välisminister Kaja Tsahkna hoiatas, et „iga lünk, iga pehmem vastus muutub kutseks järgmisele löögile”.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz väljendas Rumeeniale solidaarsust, kuid pakkus Ukrainale EL-i eristaatust. See on poliitiline žest, mis ei lahenda idatiiva peamist praktilist puudujääki: millal ja kus tohib Vene drooni alla tulistada. Slovakkia peaminister Robert Fico liikus vastupidises suunas ja kutsus üles „viivitamatule EL-i ja Venemaa dialoogile” (Noviny.sk, Novinky.cz). Tema enda välisminister Juraj Blanár mõistis rünnakud teravamalt hukka. Slovakkia president kutsus tugevdama NATO idatiiba, kuid ei toetanud Fico dialoogiliini.

Moskva raamistik, NATO tähtaeg

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et sõda on jõudnud „täiesti teistsugusesse paradigmasse”. Ta viitas 22. mai Ukraina droonirünnakule okupeeritud Starobelskis asuva kutsekooli pihta, milles Venemaa teatel hukkus 21 inimest (Devdiscourse/Reuters, RIA Novosti). ÜRO Julgeolekunõukogu sõnul ei saa hukkunute arvu kontrollida, sest Venemaa ei luba juurdepääsu okupeeritud aladele. Peskov lisas, et sõda „võiks päeva lõpuks läbi olla”, kui Ukraina lahkuks piirkondadest, mida Venemaa endale nõuab.

Kremli „uus paradigma” sobitub varasema mustriga: konkreetsele intsidendile kinnitatakse eskaleeriv sõnastus ja sellega põhjendatakse juba ette valmistatud operatsioone. Sama jada oli näha pärast Kertši silla rünnakut 2022. aastal ja pärast seda, kui Ukraina kasutas 2024. aastal ATACMS-rakette.

Rumeenia sõlmis 29. mail 5,6 mld € väärtuses SAFE-programmi lepinguid droonitõrjesüsteemide ostmiseks (Digi24). SAFE on EL-i rahastatud kaitsehankeprogramm. Tarned algavad 2027. aastal. NATO 7.–8. juuli Ankara tippkohtumisel otsustatakse, kas Balti riikide nõutud õhukaitsehoiak saab ametlikuks poliitikaks. Seni jääb idatiib vaatlemise ja sekkumise vahele. Iga drooniintsident, millele ei järgne liitlaste ühist vastust, nihutab järgmise juhtumi lävendit kõrgemale.