Meduusid peatasid Gravelinesi reaktorid

Merevee filtrid ummistusid tonnide viisi meduusidest. Pumbad kaotasid veevoolu, jahutus ei töötanud enam tavapäraselt ja Gravelines’i kuus reaktorit langesid järjest võrgust välja või vähendasid tootmist (EDF, France 24). 27. augustiks töötasid kaks plokki vähendatud võimsusel, kaks seisid meduuside tõttu, üks oli rivist väljas tehnilise rikke pärast ja üks oli juba hoolduses. Dunkerque’i lähedal asuvas jaamas ei töötanud ükski plokk tavarežiimil.

Gravelines’is on kuus 900 MW reaktorit ehk kokku ligikaudu 5,4 GW tootmisvõimsust. See on rahuliku tarbimispäeva mõttes piisav kogus elektrit keskmise suurusega Euroopa riigi jaoks (EDF, El Debate). Tegu oli kolmanda meduusidega seotud häirega 12 kuu jooksul. Radioaktiivseid süsteeme juhtum ei puudutanud. EDF teatas, et ohutusele ega keskkonnale tagajärgi ei olnud (Le Figaro). Elektrisüsteemist kadus siiski mitu gigavatti odavat ja stabiilset tootmist jaamast, mille elekter liigub Prantsusmaa kõrval ka Belgia, Ühendkuningriigi ja teiste turgudega seotud võrku.

Filtriprobleem, millel on turuhind

Gravelines kasutab merevett jaama turbiinipoole jahutamiseks, kus aur muudetakse elektriks. Meduusid kuhjusid pumbajaama eelvõredele ja pöörlevatele trummelfiltritele ning piirasid veevoolu, mida on vaja soojuse ärajuhtimiseks (France 3 Hauts-de-France). Kui vooluhulk langeb, vähendavad operaatorid võimsust või seiskavad ploki. Reaktorisüdamik jääb ohutusse seisundisse, kuid elekter kaob turult.

Pärast 2025. aasta augusti meduusijuhtumit, mis peatas Gravelines’i ligi 48 tunniks, paigaldas EDF sissevõtukanalitele kaamerad ja sõlmis koostöö kalalaevadega, et parvi avamerel varem märgata (EDF, France 3 Hauts-de-France). Seekord kaitsemeetmed ei piisanud.

Kulu liigub elektriturul edasi mitme kanali kaudu. Euroopa ühendatud elektriturul ostavad ja müüvad tootjad ja tarbijad järgmise päeva tundide kaupa elektrit päev-ette oksjonitel. Kui odav tuumaenergia kaob, täidavad augu kallim gaasitootmine või import ning turu sulgemishind tõuseb nendes riikides, mida ühendavad merekaablid ja maismaaühendused. Mõju liigub nii kaugele, kui ülekandevõimsust jätkub; kui ühendused täituvad, mõju nõrgeneb.

Selle juhtumi puhul ei paista päevaturult selget hinnahüpet. Prantsusmaa 27. augusti keskmine päev-ette hind oli 157 €/MWh, Belgias 162 €/MWh, vaid veidi üle eelmise päeva taseme (Selectra). Bloomberg teatas siiski, et häire aitas tõsta Prantsuse järgmise kuu elektrilepingud ehk praegu ostetava, järgmisel kuul tarnitava elektri hinna kõrgeimale tasemele alates 2025. aasta jaanuarist (Bloomberg). Kauplejad hindavad mustrit, mitte ainult üht katkestust.

Augusti laiem pilt on halvem

12. augustil oli 20,4% EDF-i tuumapargist keskkonnatingimuste tõttu tootmisest väljas või piiratud: kuumus, madal jõgede veetase ja meduusid. Mõjutatud oli 13 Prantsusmaa 57 reaktorist (France 24). See laiem surve jõudis ka hindadesse: päev-ette elekter kallines Prantsusmaal 21,8% ja Saksamaal 22,8%, kui kuumalaine piiras Prantsuse tuumatootmist ja Saksamaal oli tuuletootmine väike (Euronext/Reuters). Euroopa Komisjoni hinnangul püsis elektrisüsteem stabiilne (European Commission). Stabiilne süsteem ei tähenda odavat elektrit.

Kahju jaotub kihtidena. Esmalt kaotab EDF tootmistulu. Tarnijad, kes on lubanud fikseeritud hinnaga lepinguid, peavad ostma asenduselektrit turuhinnaga. Muutuva hinnaga lepingutel olevad tööstustarbijad näevad mõju arvel kohe. Kui jaehinnad on reguleeritud või toetustega piiratud, kannavad osa kulust riigid. Teisel poolel võidavad gaasijaamad ja paindlikud tootjad, sest nad müüvad elektrit kõrgema sulgemishinnaga, mille tuumatootmise puudujääk tekitas.

Sama tüüpi probleem tekkis sel suvel Doonaul, kus põud sundis Ungari Paksi tuumajaama tootmist vähendama. Ungari valitsus viitas, et kui Paks kaotaks jahutusvee, maksaks asenduselektri ostmine kallimatest allikatest vähemalt 50 miljardit forintit kuus (Hungarian Government, MVM Paks). Põhjus oli teine, tulemus sama: ööpäevaringne stabiilne tootmine väheneb ja arve liigub tarbijatele ning riigieelarvetele, mis jagavad omavahel ühendatud elektrivõrku.

Gravelines näitab, et Euroopa tuumarisk ei piirdu enam küsimusega, kas reaktorid on ohutud. Sama tähtis on, kas jahutussüsteemid suudavad hoida odavat elektrit turul kuumematel ja bioloogiliselt muutlikumatel suvedel. EDF, võrguoperaatorid ja energiaministeeriumid ei ole avaldanud künniseid ega varuplaanide reegleid, mille järgi turg ja naaberriigid saaksid järgmiseks häireks valmistuda. Seekord selget hinnahüpet ei tulnud. Forvardhindades on muster juba näha.