Alpitunnel jõudis 50 kilomeetrini

Alpide all on nüüd valmis 50 kilomeetrit tunnelit. Puurmasinad on liikunud 600 meetri sügavusel Prantsusmaa ja Itaalia vahel projektis, mida peetakse Euroopa seni pikimaks piiriüleseks raudtee-ehituseks. Lyoni-Torino baastunnel hõlmab kokku ligikaudu 164 km maa-aluseid töid, piiriülesele lõigule on võetud umbes 11 mld € kohustusi ning poliitiline vaidlus on kestnud kolm aastakümmet (Xataka). Sellise sügavuse ja hinnaga on Alpide kivimisse juba liiga palju raha pandud, et kaevamine lihtsalt peatada. Ent tehtud kulud ei tõesta veel, et projekt majanduslikult töötab.

Lubadus ja puuduv arvepidamine

EL toetab Lyoni-Torino ühendust TEN-T kaudu. See on üleeuroopaline transpordivõrk, mis käsitleb Euroopa ühendusi ühe süsteemina, mitte 27 riigi eraldi taristuna. Loogika on lihtne: riigid kipuvad piiriülesesse taristusse liiga vähe investeerima, sest kulud jäävad kohapeale, kasu aga jaguneb mitme riigi vahel. EL-i transpordirahastu on mõeldud projektidele, millel on „Euroopa lisaväärtus” ehk mille kogukasu Euroopale on suurem, kui ükski riik üksi suudaks oma eelarves põhjendada (CEF Regulation 2021/1153, CEF Transport).

Tunnel peaks lühendama Lyoni ja Torino reisirongisõidu umbes 3 tunnilt ja 20 minutilt ligikaudu 2 tunnile ning andma kaubaveole raudteealternatiivi Alpide orgudes liikuvatele veoautodele (Xataka). Praegu ei ole aga avalikku dokumenti, mis paneks ühele reale kogumaksumuse, Prantsusmaa, Itaalia ja EL-i rahastamisjaotuse, liiklusprognoosid ning süsinikuarvestuse.

Prantsuse parlamendiliikmed Gabriel Amard ja Jean-François Coulomme on nõudnud transpordiministrilt üksikasjalikku ülevaadet senisest ja tulevasest rahastamisest, kuid pole seda saanud (Le Progrès). Le Monde on kirjutanud puurimistööde venimisest ja Savoie piirkonna haprate veeallikate kahjustamisest (Le Monde). Projekti kriitikud viitavad laiemale hinnangule, mille järgi ulatub maksumus koos riiklike juurdepääsuliinide, inflatsiooni ja varasemate kuludega umbes 16,1 mld €-ni (Enviscope). Vahe 11 mld € ja 16,1 mld € vahel on vahe tunneli hinna ja kogu koridori hinna vahel.

Brenneri hoiatus: tunnel ei ole veel kaubaveotee

Lähim võrdlus on Austria ja Itaalia vaheline Brenneri baastunnel. See peaks lühendama kaubaveo transiidiaega umbes 105 minutilt 35 minutile (BBT SE). Samal ajal ületas 2026. aasta esimesel poolel Brenneri marsruudi 1,26 miljonit veoautot, mida oli 3,57% rohkem kui aasta varem (neue.at). Veoautoliiklus kasvab, kuigi tunnelit alles ehitatakse.

Tunnel loob läbilaskevõime. Kauba viimine maanteelt raudteele nõuab midagi enamat: raudtee peab hinna, kiiruse ja töökindlusega veokit edestama ning mõlemas otsas peavad toimima juurdepääsuliinid, terminalid ja signalisatsioon (VerkehrsRundschau). Ainuüksi Saksamaa Brenneri juurdepääsuliini hinnaks hinnatakse 8,57 mld €, millele lisandub 7,6 mld € riskivaru; valmimist oodatakse alles 2040. aastate alguses (schiene.de). Juurdepääsuliinid võivad maksta peaaegu sama palju kui tunnel ise ning nende hilinemine võib jätta kalli tunneli olukorda, kus maa all on võimekus olemas, kuid koridor tervikuna ei tööta.

Kes maksab enne, kui Euroopa kasu saab

Lyoni-Torino ühendus paikneb Vahemere koridoril, TEN-T marsruudil, mis kulgeb Kagu-Hispaaniast läbi Prantsusmaa Itaaliasse. Hispaania eksportijad võiksid kunagi saata kaupu raudteel Põhja-Itaaliasse. Kuid ettevõtjate ühenduse #QuieroCorredor andmetel on Hispaania oma lõigust kasutuses vaid 36% (Europa Press). Alpide-alune tunnel ei aita Valencia kaubasaatjat, kui rööbastee Prantsusmaa piirini ei toimi.

Kohalikud Alpide kogukonnad kannavad kulud kohe: müra, ehitushäiringud ja surve veeallikatele jõuavad ammu enne võimalikku üleeuroopalist kaubaveokasu (meinbezirk.at). Euroopa Kontrollikoda on leidnud, et suured EL-i transpordiprojektid valmivad sageli hiljem, maksavad lubatust rohkem ja toovad vähem liiklust, kui prognoositi (ECA).

Lyoni-Torino projekt võib sellest mustrist erineda. Kuid 50 km tunnelit ei ole veel toimiv koridor. Majanduslik põhjendus sõltub endiselt juurdepääsuliinidest, raudtee konkurentsivõimelisest hinnast ja ausatest liiklusprognoosidest. Ükski neist pole veel tõestatud ning 50 km tehtud kulusid ei asenda tõendamist.