Ateena protestib Ukraina meredrooni pärast

7. mail märkasid kalurid Lefkada saarel, Joonia meres asuva Cape Dukato lähedal kuue meetri pikkust musta alust, mis triivis rannikuäärsesse koopasse. Mootor töötas endiselt. Pardalt leiti kuni 300 kilogrammi lõhkeainet, kolm kokkupõrkeks ühendatud detonaatorit ja satelliitside seadmed, mille väärtuseks hinnati 300 000 € (Euronews, Newsit). Kreeka mereväe demineerijad tuvastasid aluse mehitamata meresõidukina, sisuliselt ujuva pommina, mille eesmärk on rammida ja uputada laevu. Lõhkelaeng hävitati kontrollitud plahvatusega. Drooni päritolu selgitamine osutus keerulisemaks.

Magurast Kozak Mamaj’ni

Kreeka sõjalised analüütikud pidasid drooni esmalt Ukrainas toodetud Magura V3-ks, sama tüüpi meredrooniks, millega Ukraina on Mustal merel uputanud Vene sõjalaevu. 12. mail ütles kaitseminister Nikos Dendias Brüsselis EL-i kolleegidele, et on „kindel, et see on Ukraina päritolu“. Järgmisel päeval lükkas UFORCE, Magura ainus tootja, väite tagasi: drooni ehitus ei vastanud ühelegi ettevõtte mudelile ning V3-mudelit „lihtsalt ei eksisteeri“.

Nimetus muutus mitu korda. V3-st sai V5. 19. mail jäid Kreeka ametnikud pidama Kozak Mamaj’ juurde, mis on teine kamikaze-tüüpi meredroon ning seostub Ukraina julgeolekuteenistuse SBU, mitte sõjaväeluurega (Focus.ua). UFORCE-il oli õigus selles, et droon ei olnud nende oma. Ukraina päritolu see siiski oli.

Lähedalt välja lastud, sihtmärk teadmata

Kreeka peastaabi GEETHA ja luureteenistuse EYP ühine raport, mis valmis 15. mail, järeldas, et droon kaldus kursilt kõrvale navigatsioonisüsteemi rikke tõttu. Reutersi andmetel oli kütusepaakides alles märkimisväärne kogus kütust, mis muudab pika teekonna ebatõenäoliseks. See viitab lähedasele stardikohale, tõenäoliselt emalaevale kusagil Joonia või Aadria merel.

Raport sihtmärki ei nimetanud. Kreeka luure hinnangul võis droon olla suunatud Venemaa „varilaevastiku“ aluse vastu. Varilaevastik tähendab vananevate tankerite võrgustikku, millega veetakse Vene naftat Lääne sanktsioonidest mööda minnes (Maritrace). Ukraina on kasutanud lõhkeainega meredroone selliste laevade vastu Musta mere ja Vahemere lääneosa vahelistel vetel. Lefkada asub selle liikumiskoridori sees.

Ateena protestib üksi

28. mail Limassolis Küprosel toimunud EL-i välisasjade nõukogu mitteametlikul kohtumisel, kus välisministrid arutavad tundlikke küsimusi kinnises formaadis, teavitas välisminister Giorgos Gerapetritis juhtunust EL-i välispoliitika kõrget esindajat Kaja Kallast ja rääkis Ukraina välisministri Andrii Sybihaga. Ateena valmistab nüüd ette ametlikku diplomaatilist demarši ehk vormistatud protesti, mis loob juhtunust õigusliku jälje ja jääb astme võrra alla suursaadiku tagasikutsumisele (ProtoThema).

Ükski teine EL-i liikmesriik ei ole Kreekat avalikult toetanud. Rahvusvaheline mereõigus ei paku siduvat raamistikku olukorraks, kus sõbraliku riigi relvastatud droon satub ekslikult teise riigi vetesse. Vastus jääb kahepoolse diplomaatia tasandile. See asetab Ateena keerulisse seisu: Kreeka esitab ametliku protesti riigi vastu, mida ülejäänud Euroopa samal ajal relvastab.

Lünk on laiem kui üks juhtum Lefkada rannikul. EL-il puudub mehhanism olukordadeks, kus liitlasriigi relvasüsteemid satuvad Euroopa vetes valele kursile. Lefkada droon võis olla üksik tehniline rike. Sama hästi võib see näidata, et Ukraina rünnakud varilaevastiku tankerite vastu liiguvad üha sagedamini läbi EL-i mereala, samal ajal kui liikmesriigid, keda pole kaasatud, peavad tegelema tagajärgedega, mis nende rannikule jõuavad.