Austria leevendab neutraliteediseadust

Austria majandusminister tahab muuta karistusseadustiku sätet, millega saab karistada eraettevõtteid sõdiva poole abistamise eest. Vaidlus käib selle üle, kui palju jõudu peab neutraliteedil olema seal, kus see ettevõtetele päriselt mõjub: tarneahelates, pangaülekannetes ja ekspordilepingutes. Riik, mis ekspordib juba miljardite eurode eest relvi ja kahesuguse kasutusega kaupu, tahab leevendada üht vähestest normidest, mis sunnib ettevõtteid enne tarnet riski hindama.

Wolfgang Hattmannsdorfer (ÖVP) esitab muudatust katsena kõrvaldada „hallid alad”, et Austria ettevõtted saaksid Euroopa kaitsetööstuse kasvust osa ilma kriminaalmenetluse hirmuta. Krone andmetel saatis ta umbes kuu aega tagasi koalitsioonipartneritele SPÖ-le ja NEOS-ile muudatuse eelnõu pärast visiiti Rheinmetalli Viini tehasesse. SPÖ ministri Anna Sporreri juhitav justiitsministeerium on muudatuse vastu. Ministeeriumi hinnangul on säte mõeldud just selleks, et takistada eraisikute ja ettevõtete samme, mis kahjustavad neutraliteeti sõdiva poole kasuks (trend). Liberaalne NEOS pole avalikku seisukohta võtnud. Eelnõu ei ole avaldatud.

Vaidluse keskmes on Austria karistusseadustiku § 320, mis kriminaliseerib Austria territooriumil tehtud erateod, mis toetavad sõja osapoolt. See paikneb 1955. aasta põhiseadusliku neutraliteediseaduse all, mis keelab Austrial liituda sõjaliste allianssidega või lubada oma territooriumile välisriikide baase. § 320 töötab aga arvete ja logistika tasandil. See sunnib ettevõtteid, panku ja eksportijaid küsima, kas nende äri aitab tegelikult sõdivat poolt relvastada.

Kohtus on seda sätet harva proovile pandud. Just see annabki talle osa mõjust: ettevõtted väldivad piiripealseid tehinguid, sest nad ei tea, kas prokuratuur sekkub. Kui kohustust kitsendada, kaob ka ennetav surve.

Aku droonis

Õiguslik analüüs näitab, kui praktiline see küsimus on. Kujutame ette Austria akutootjat, kelle toode jõuab välisriigi lahingudrooni. Kui õiguslikult oluline tegu toimub Austrias, võib § 320 kohalduda. Kui aku paigaldatakse relvasüsteemi välismaal, võib seos Austria territooriumiga jääda süüdistuse esitamiseks liiga nõrgaks (trend). Hattmannsdorfer tahab selle ebaselguse lahendada. Vastased ütlevad, et ebaselgus täidab oma eesmärki: see paneb kogu tarneahela enne tarnet peatuma ja riski kaaluma.

Surve ei ole abstraktne. Krone andmetel eksportis Austria eelmisel aastal ligi 4 mld € väärtuses relvi ja kahesuguse kasutusega kaupu. Suuremad EL-i välised sihtkohad olid USA (1,4 mld €), Taiwan (190 mln € kahesuguse kasutusega kaupu), Lõuna-Korea (114 mln €) ja Hiina (87 mln €). Austria müüb juba Taiwani väina mõlemale poolele. Need arvud näitavad, et Austria neutraliteet on kaubanduslikult niigi poorne. Õiguslik küsimus on, kas § 320 peab filtrit pingutama või lõdvendama.

EL-i kaitseraha tekitab surve, mitte loa

Hattmannsdorferi ajastus langeb kokku Euroopa kaitsekulutuste kasvuga. EL-i SAFE-instrument (Security Action for Europe) lubab kuni 150 mld € laene ühisteks kaitsehankeks (Euroopa Komisjon). Austria ettevõtetele tähendab see turu avanemist. Samal ajal märgib Centre for European Reform, et laiem Defence Readiness 2030 kava jääb kinni koordineerimisraskustesse ja toorainepuudusesse.

EL-i hankeraha ei tühista riigisisest õigust. Kahesuguse kasutusega kaupadele, see tähendab toodetele, tarkvarale ja tehnoloogiale, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, on endiselt vaja ekspordiluba EL-i määruse 2021/821 alusel. Luba hinnatakse kauba, sihtriigi ja lõppkasutaja järgi. SAFE võib suurendada nõudlust Austria komponentide järele, kuid § 320 määrab endiselt, millist kriminaalõiguslikku riski Austria ettevõtted selle nõudluse täitmisel kannavad.

Austria pole ainus neutraalne riik, mis oma piire testib. Iirimaal arutatakse, kas eemaldada Triple Lock’i reeglist ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat. See reegel nõuab suuremateks välismissioonideks ÜRO, valitsuse ja parlamendi heakskiitu (RTÉ, 2EU Brussels). Iiri vaidlus käib sõdurite lähetamise üle. Austria vaidlus käib juhatuseruumide üle. § 320 on koht, kus neutraliteet puutub kokku arvete, pangaülekannete ja tarneahelatega.

Hattmannsdorferi büroo peab avalikkusele täpselt vastama, kas muudatus selgitab üksnes § 320 territoriaalset kohaldamist või kitsendab ka nende ettevõtete ja pankade vastutust, kes on seotud sõdivate poolte tarneahelatega. Esimene oleks õiguslik korrastamine. Teine annaks kriminaalõigusliku piduri arvelt rohkem ruumi ärilisele mugavusele. Avaldamata koalitsioonieelnõuga ei peaks sellist otsust vaikselt ära tegema.