Austria kaitseb vana kaubavaru rohepesuhagide eest

Alates tänasest rikub ELi tarbijakaitsereegleid kohvipakil olev väide, et toode on „kliimaneutraalne”, kui tootja põhjendab seda heitmekompensatsioonide ostmisega. Direktiivi (EL) 2024/825 kohaldatakse alates 27. septembrist 2026 (EUR-Lex). Keeld kehtib ka Austrias. Enne seda kuupäeva turule jõudnud kaupade puhul ei saa aga Austrias kolme aasta jooksul, kuni 2029. aasta septembrini, uute kesksete nõuete rikkumise pärast tsiviilhagi esitada (Austria föderaalne seaduste väljaanne).

Mida keeld hõlmab

Direktiiv reguleerib toodete turustamist, mitte nende koostist. See hõlmab pakendeid, kaupluste väljapanekuid ja veebipõhiseid tootelehti (Euroopa Komisjoni KKK). Keelatud on väita, et toote süsinikuheide on heitmekompensatsioonide tõttu null või vähenenud (EUR-Lex).

Reegli kehtestab EL, selle täitmist jälgivad iga riigi ametiasutused ja kohtud. Euroopa Komisjoni selgituse järgi kehtib reegel ka juba müügil olevale kaubale: kauplejad peavad väiteid parandama, vajaduse korral kleebiste või kauba lähedale paigutatud teadetega (Euroopa Komisjoni KKK).

Hagide eest kaitseb, reeglite eest mitte

Austria erand sõltub sellest, millal kaup „turule lasti”. See on hetk, mil toode tarnitakse esimest korda levitamiseks või müügiks. Oluline pole pakendi trükkimise aeg ega hetk, mil toode poeriiulile jõudis (Austria föderaalne seaduste väljaanne). Enne tänast tarneahelasse jõudnud kauba müüja vastu ei saa uute reeglite alusel tsiviilhagi esitada enne 2029. aastat.

Erand ei peata reeglite kohaldamist ega muuda varasemaid väiteid tõeks. Austrias kehtib endiselt ka eksitava reklaami keeld (WKO juhis). Austria kõlvatu konkurentsi seaduse alusel algatavad selliseid kohtuasju enamasti konkureerivad ettevõtted ja tarbijakaitseorganisatsioonid, mitte üksikostjad. Just nende jaoks kaob peamine õiguslik võimalus.

Austria majanduskoda Wirtschaftskammer (WKO), erandi kõige nähtavam kaitsja, põhjendab seda praktiliste kulude ja jäätmetega. Müügikõlblike toodete riiulitelt eemaldamine või trükitud pakendite hävitamine läheb maksma ja tekitab jäätmeid, leiab WKO (WKO juhis).

ELi tarbijakaitseasutused võtsid sellest põhjendusest osaliselt lähtudes 30. juunil 2026 vastu ühise seisukoha: järelevalveasutused võivad anda ettevõtetele üksikjuhtudel lisaaega, kui vanadel pakenditel olevate väidete parandamine on tõesti keeruline (CPC ühine seisukoht). Sama dokument rõhutab, et vana kaubavaru ei vabasta kedagi reeglite täitmisest.

Vaidlus käib selle vahe üle. Järelevalveasutustele jäeti kaalutlusruum: nad hindavad iga toodet eraldi ja otsustavad, kui rangelt nõudeid rakendada. Austria kehtestas üldise erandi: seadus välistab kõigi enne tähtpäeva turule jõudnud kaupade puhul kindlaks ajaks tsiviilhagi esitamise võimaluse. Järelevalveasutustele antud paindlikkus ei tähenda heakskiitu üldisele hagikeelule.

Kriitikute hinnangul on Austria sellest piirist üle astunud. Greenpeace tellitud ELi õiguse teadlase Franz Leidenmühleri õigusarvamus leiab, et direktiiv sellist erandit ei luba, ning küsib, kuidas peaksid kauplejad tõendama, millal kaup turule jõudis (Greenpeace’i õigusarvamus). Foodwatchi sõnul saab eksitava väitega pakendit kleebisega parandada, ilma et pakend tuleks hävitada (Foodwatch). Greenpeace ja keskkonnaõigusega tegelev organisatsioon ÖKOBÜRO esitasid seejärel Euroopa Komisjonile kaebuse (Greenpeace’i kaebus).

Naaberriigid jätsid otsustamise juhtumipõhiseks

Ka teised riigid pidid otsustama, mida teha vana kaubavaruga, kuid ei kehtestanud kindla tähtajaga erandit. Taani tarbijakaitseombudsman teatas 4. septembril, et reeglid hõlmavad ka enne nende kohaldamise algust toodetud pakendeid (Forbrugerombudsmanden). Hollandi järelevalveasutus ACM võib üksikjuhtudel vana kaubavaruga arvestada, kuid ei paku üldist üleminekuaega (ACM).

Kõigis ELi riikides on nüüd keelatud heitmekompensatsioonidel põhinevad kliimaväited. Enamik riike jätab järelevalveasutustele otsustada, kui rangelt vana kaubavaru puhul nõudeid rakendada. Austria läheb kolmeks aastaks kaugemale: konkureerivad ettevõtted ja tarbijakaitseorganisatsioonid, kes selliste väidete pärast tavaliselt kohtusse pöörduksid, ei saa uute nõuete alusel hagi esitada (Austria föderaalne seaduste väljaanne).

Dokumentidest nähtub, et ELi tarbijakaitseasutused lubasid juhtumipõhist paindlikkust, mitte seadusega kehtestatud hagikeeldu (CPC ühine seisukoht). Kas Austria keeld on direktiiviga vastuolus, pole veel otsustatud. Komisjon saab sellele vastu astuda, vastates kaebusele ja rikkumist tuvastades algatades rikkumismenetluse, millega nõutakse liikmesriigilt ELi õiguse täitmist. Kui Austria ei nõustu, otsustab asja Euroopa Liidu Kohus. Järgmine samm on komisjoni vastus Greenpeace’i ja ÖKOBÜRO kaebusele.