Balti riigid protestivad küüditamisvalede vastu

Balti infokanalites levib taas sama väljamõeldud väide: Läti, Eesti ja Leedu valmistuvad massiliselt välja saatma oma venekeelseid elanikke. See ei vasta tõele. Väite tagasitulek Läti sügiseste valimiste ja Eesti 2027. aasta kevadiste valimiste eel ei näi juhuslik. Avalik materjal tõendab kampaania olemasolu selgemalt kui seda, kes seda juhib.

Vana süüdistus, valimiste ajastus

Moskva on aastaid süüdistanud Balti riike venekeelsete elanike tagakiusamises. Muutunud on vorm: tuttavad süüdistused pakitakse ümber ja võimendatakse ajal, mil valimised lähenevad.

Kõik kolm valitsust lükkasid väited tagasi. Balti diplomaadid esitasid Venemaa välisministeeriumile ühise demarši ehk ametliku diplomaatilise protesti, süüdistades Moskvat vale levitamises ja olukorra eskaleerimises (Lrytas). Eesti välisministeerium nimetas seda „ulatuslikuks desinformatsioonikampaaniaks” ja tegi Moskvale ametliku noomituse (ERR English). Leedu riiklik julgeolekuamet kirjeldas propagandat, mille eesmärk on lõhestada ühiskondi rahvusliku kuuluvuse alusel ja diskrediteerida kõiki kolme riiki Ukraina toetajatena (Lrytas/ELTA).

Eesti sõjaväeluure juht Ants Kiviselg ütles, et kampaania eesmärk on tekitada hirmu konflikti laienemise ees ja murendada lääneriikide toetust Ukrainale (ERR). Läti meedia jälgis samade väljasaatmisväidete levikut ka riigisiseselt (Puaro). Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu hinnangul võib hoogustumine olla seotud lähenevate valimistega.

See täpsustus on oluline. Avalikud allikad kinnitavad kampaania olemasolu ja kirjeldavad selle sisu. Need ei sisalda võrgustikuanalüüsi ega platvormide andmeid, mis tõendaksid keskelt juhitud valimisoperatsiooni.

Naabrid tunnevad oma haavatavust

Poola, Soome ja Saksamaa ei käsitle seda Balti meediaprobleemina. Igaüks loeb desinformatsioonilainet oma nõrkade kohtade kaudu.

Poola asekaitseminister hoiatas Venemaa sabotaaži ja kriitilise taristu vastu suunatud küberrünnakute eest (Rzeczpospolita). Soome välisminister mõistis Venemaa Balti-kampaania hukka samal ajal, kui riik kehtestas uusi taristukaitse reegleid (Yle). Saksamaa jaoks on Balti poliitiline stabiilsus ka sõjaline küsimus, sest Bundeswehr paigutab Leetu alalise lahingubrigaadi. Kui infosõda muudab idatiiva kohaloleku Saksa valijatele raskemini põhjendatavaks, saab Moskva sellest kasu (FAZ).

Euroopa saab nimetada, prokurörid saavad peatada

EL-i ja NATO tööriistad valimisteaegse infosõja vastu on teadlikult lahutatud. EUvsDisinfo, EL-i üksus, mis kaardistab desinformatsiooni, saab väärnarratiive tuvastada, kuid ei saa sisu eemaldada ega võrgustikke kohtu alla anda. Digiteenuste määrus, EL-i seadus suurplatvormide vastutuse kohta, kohustab platvorme hindama valimisriske (Euroopa Komisjon). Avalikest allikatest ei selgu, millistel platvormidel väljasaatmisnarratiiv levis ega kas mõne postituse suhtes meetmeid võeti.

Sisu taga olevaid võrgustikke saavad päriselt häirida ainult riiklikud ametkonnad. Juunis palus Läti VDD ehk riigi julgeolekuteenistus prokuratuuril esitada neljale inimesele süüdistus Venemaa kasuks spioneerimises Kremli-meelse rühmituse „Balti antifašistid” kaudu (VDD). Eestis teeb samalaadset vastuluuret KAPO ehk Kaitsepolitseiamet. Brüssel ei saa kumbagi tüüpi kriminaalasja ise teha.

Puuduv hääl

Üks rühm on loo keskmes, kuid avalikus materjalis peaaegu nähtamatu: Läti ja Eesti venekeelsed elanikud. Moskva väidab, et räägib nende nimel. Balti valitsused lükkavad selle tagasi. Kättesaadavas tõendusmaterjalis ei ilmunud nende kogukondade kohta süstemaatilist arvamusuuringut.

Üks vale ei pruugi paljusid veenda. Kui Moskva kordab ühele kogukonnale, et see on ohus, koguneb umbusk ja osa valijaid võib poliitikast eemalduda. Balti valitsused on vale paljastanud. Nad ei ole veel avalikkusele piisavalt näidanud mehhanismi, mis seda kannab.

KAPO ja VDD peaksid enne valimisi avaldama läbipaistvusraporti: mida on teada operatsiooni ülesehitusest, mida teevad platvormid ja millele peaksid kodanikud tähelepanu pöörama.