Baltikum kindlustab gaasitaristut sabotaaži vastu

Riia lähedal asuv gaasihoidla. Läti Daugava jõe hüdroelektrijaam. Leedu Klaipėda sadama LNG-terminal. Need ei ole sõjaväebaasid. Balti riigid tugevdavad nende kaitset, sest samad sadamad, gaasirajatised ja raudteekoridorid, mida Venemaa võib häirida, on ka marsruudid, mida NATO kasutab idatiiva tugevdamiseks.

Leedu president Gitanas Nausėda ütles, et luureinfo viitab võimalikele Venemaa „provokatsioonidele või rünnakutele” Balti riikide või Poola elutähtsa taristu vastu (Euronews). Läti president Edgars Rinkēvičs ütles, et mitme NATO riigi info näitab Venemaa katseid korraldada sabotaaži ja hübriidoperatsioone (The Straits Times). Avalikkus ei saa neid väiteid kontrollida. Balti julgeolekuametnikud on ise öelnud, et Venemaal ei ole konkreetset plaani, teadaolevat kuupäeva ega nähtavat sõjalist ettevalmistust (LRT).

Hoiatused jõudsid taristusse

Vastus ei jäänud ainult poliitilisteks sõnumiteks. Läti tugevdas julgeolekumeetmeid Daugava hüdroelektrijaama ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla ümber (Polsat News). Leedu ja Läti presidendid külastasid koos Klaipėda LNG-terminali ning jälgisid merel toimunud pardumisõppust (LRT). Taani saatis jalaväekompanii Lätti Kanada juhitavasse NATO mitmerahvuselisse brigaadi, kus roteeruvad juba 13 liitlasriigi üksused (Nordic Defence Sector, Latvian Ministry of Defence).

Üks jalaväekompanii ei muuda Läti kaitsehoiakut. Selle tähtsus on poliitiline: Taani lipp brigaadis näitab, et sabotaaž Balti taristu vastu puudutaks NATO kollektiivkaitset ehk artiklit 5. Avalikus registris ei ole samas ilmunud Läti kirjalikku taotlust, Taani parlamendi otsust ega salastatusest vabastatud luureinfot, mis seoks üksuse saatmise konkreetse ohuga. Valitsused tegutsesid olemasolevate NATO korralduste raames. See tähendab, et parlamentidelt ei küsitud otsuse heakskiitu, rahastust ega järelkontrolli.

Samu sadamaid vajab NATO vägede liigutamiseks

Oht ei puuduta ainult Lätit, sest võimalikud sihtmärgid on ühtlasi NATO tugevdusmarsruudid. Gaasiterminalid, parvlaevaühendused, elektrikaablid ja raudteekoridorid, mida Venemaa võib rünnata, on samad kanalid, mille kaudu liitlased viivad Balti riikidesse vägesid ja varustust. Nende häirimine ei kahjusta ainult tsiviilelu. See võib aeglustada või takistada sõjalist vastust, mida artikkel 5 lubab.

See kattuvus mõjutab juba naaberriikide reaktsiooni. Eesti andis samal päeval drooniohu hoiatusi lõunapoolsetes maakondades, kui Läti viitas õhuriskidele riigi idaosas (Yle). Poola tõlgendas sama luureinfot ohuna oma LNG-terminalidele, raudteeühendustele ja kitsale Suwałki koridorile, mis ühendab Poolat Leeduga (Rzeczpospolita). Rootsi valmistab Gotlandi ette Läänemere keskosa seire- ja logistikasõlmeks, lähtudes hinnangust, et saart tuleb hoida iga liitlaste liikumise jaoks idaranniku suunas (Dagens.se).

NATO käsuliin muutus samas rütmis. 1. juulil võttis 1. Saksa-Hollandi korpus üle NATO maavägede taktikalise juhtimise Lätis ja Eestis, asendades varasema korralduse (mil.lv). Üleandmine loeb, sest see määrab, kes koordineerib tugevdamist, kui hoiatused osutuvad tegelikuks, ja kas Suwałki koridor jääb ühe staabi alla või jaguneb kahe juhtimisahela vahel.

Mis jääb salastatuks

AP andmetel ei nimetanud luureinfo võimalike rünnakute konkreetset kohta ega aega (AP via Newsmax). Le Figaro kirjeldas hoiatust infona võimalikest „valikulistest kineetilistest operatsioonidest” taristu vastu (Le Figaro). NATO vastab usutavale, kuid avalikult tõendamata ohule roteeruvate liitlasüksustega, mitte uute alaliste baasidega. Süsteem töötab ilma seadusandliku hääletuseta ja ilma, et avalikkusele näidataks tõendeid, millele otsused tuginevad.

Balti riikide ja Taani parlamentidel tuleb oma kodanikele teha selge vahe: milline osa vastusest oli juba kavandatud rutiinne rotatsioon, milline osa oli uue luureinfo tõttu tehtud erakorraline tugevdamine ning milline tõendilävi õigustab sõdurite saatmist info põhjal, mida väljaspool täitevvõimu ei ole ükski valitud kogu hinnanud.