Belgia jättis SHAPE praktikandi vahi alla

Belgia eeluurimiskohus otsustas 28. juulil, et Kanadast pärit naine jääb vahi alla, kuni prokuratuur uurib tema praktikaga NATO sõjalises juhtimiskeskuses seotud spionaažikahtlust (Winnipeg Free Press, Reuters via Internazionale). Kinnine istung uut avalikku tõendusmaterjali ei toonud. NATO jaoks on nüüd keskne küsimus kitsam ja praktilisem: millised kontrollid töötavad siis, kui julgeolekukontrolli läbinud inimene on juba majas sees?

Kus ta töötas ja miks see loeb

Kahtlustatav, kelle kohta on avaldatud vaid see, et ta on Hiina päritolu Kanada kodanik, töötas praktikandina SHAPE’is ehk Euroopa liitlasvägede kõrgeimas peakorteris. Belgias Monsi lähedal asuvas keskuses muudetakse NATO poliitilised otsused kogu alliansi sõjalisteks plaanideks (Brussels Times, AP via ABC).

Nagu To Brief kirjutas, kui vahistamine 25. juulil avalikuks sai, märkasid naise käitumist kõigepealt SHAPE’i enda julgeolekutöötajad. Seejärel teavitati Belgia sõjaväeluuret. Belgia föderaalprokuratuur võttis juhtumi üle, sest spionaaž kuulub föderaalse pädevuse alla. See ahel on seni tugevaim märk, et süsteem vähemalt mingis punktis töötas: häire tuli seestpoolt, mitte pärast seda, kui dokumendid oleksid kusagil välismaal välja ilmunud.

SHAPE’i pressiesindaja kolonel Martin O’Donnell ütles, et „puuduvad viited”, nagu oleks juhtum mõjutanud operatsioonivalmidust, juhtimis- ja kontrollisüsteeme või käimasolevaid ülesandeid (Stars and Stripes, Handelsblatt). See sõnastus on teadlikult kitsas. Tuvastatud operatiivkahju puudumine ei tähenda, et spionaažikatset ei olnud.

Luba uksel ei tähenda kontrolli majas

Ebamugavam osa puudutab seda, mida kahtlustatav väidetavalt pärast ligipääsu saamist tegi. Belgia väljaanne De Standaard kirjutas föderaalprokuratuuri pressiesindajale Ann Lukowiakile viidates, et praktikant otsis IT-süsteemidest infot ja vaatas faile, mis ei kuulunud tema tööülesannete hulka (De Standaard). FAZ lisas, et naine näitas väidetavalt üles „ülemäärast uudishimu” ja liikus aladel, kuhu tal polnud luba minna (FAZ).

Kui need väited peavad paika, ei olnud nõrk koht peaväravas. NATO praktikareeglid nõuavad liikmesriigi kodakondsust ja julgeolekukontrolli, mis võib kesta kuus kuni kaheksa kuud ning mille teeb kandidaadi koduriik (NATO). Risk tekib pärast seda: mida saab noorem töötaja teha siis, kui tal on töötõend, kasutajakonto ja füüsiline ligipääs koridoridele.

Prokuratuur ei ole nimetanud riiki, kelle kasuks võimalik spionaaž toimus. Mitu väljaannet on esile toonud kahtlustatava Hiina päritolu, kuid nagu Euronews Hungary märkis, ei ole elulooline taust omistamine (Euronews Hungary). Belgia prokuratuur seob spionaažikahtluse eraldi organiseeritud kuritegevuse kahtlusega, kuid pole selgitanud, millist rühmitust silmas peetakse. Avalikke tõendeid selle kohta, kas infot kopeeriti, edastati või kas sellest oli operatiivset kasu, seni ei ole (Global News).

32 riigi kontrolliahel

Juhtum näitab alliansi julgeolekukorralduse põhiprobleemi. Üks liitlane kontrollib inimese tausta. NATO paigutab ta tööle. Rahvusvaheline peakorter annab ligipääsu konkreetsetele ülesannetele. Belgia kui asukohariik reageerib kriminaalmenetlusega, kui tema territooriumil tekib kahtlus. Iga etapp sõltub eelmisest ja järgmisest. Samal ajal liigub liitlasriikide peakorteritest läbi üha rohkem inimesi: uued liikmed, lepingupartnerid ja praktikaprogrammid kasvatavad seda ringi.

Euroopa meediakajastus oli ettevaatlik, mitte paaniline. Saksa väljaanded vahendasid SHAPE’i kinnitusi ja tõid esile vastamata küsimuse Hiina võimaliku seose kohta. Hollandi ja Leedu meedia kirjeldasid Belgia menetlusfakte, kuid ei käsitlenud juhtumit riikliku julgeolekukriisina (De Telegraaf, Delfi). See mõõdukus on kõnekas: liitlaspealinnad mõistavad juhtumi tõsidust, kuid ootavad järelduste tegemiseks tõendeid.

Belgia prokuratuur peab kuriteo tõendama. NATO ja Kanada peavad liitlastele vastama kitsamale, kuid kiiremale küsimusele: kui kaugele kahtlustatava ligipääs ulatus ja kas sama ligipääsutasemega inimesi on pärast juhtumit kontrollitud.