Belgia lubab tuumaobjektidel droone segada

Kui droon jõuab tuumaobjekti piirdeaia lähedale, mõõdetakse aega sekundites. Belgia tahab anda osale kaitstud objektidest kiirema tegutsemisvõimaluse: volitatud raadiosignaali segamise enne, kui politsei või kaitsevägi kohale jõuab.

Muudatus lubab valitud käitajatel kasutada droonitõrje segajaid rangete piirangutega. Nimekirjas on tuumaobjektid, vanglad, Seveso käitised ehk ohtlike kemikaalidega tööstusobjektid ning Euroopa institutsioonid Brüsselis. See laiendaks tööriista, mida seni kasutavad peamiselt politsei, kaitsevägi ja luureteenistused. Belgia katsetab sellega küsimust, mis puudutab kogu Euroopat: kas droonikaitset saab viia haavatavatele objektidele lähemale nii, et era- või pooleraõiguslik sekkumine ei muutuks nõrgalt kontrollitud raadiohäireks.

Luba objekti piiril

Raadiosignaali segaja võib katkestada drooni juhtimis-, video- või navigatsioonilingi ilma drooni alla tulistamata. See sobib rahvarohkete või tundlike objektide lähedusse, kuid risk on ilmne: raadiosagedusspekter on ühine taristu. EL-i reeglid, sealhulgas raadioseadmete direktiiv ja Euroopa elektroonilise side seadustik, käsitlevad kahjulikke häireid valdkonnana, mida riik peab kontrollima.

Belgia püüab loa ulatust kitsalt piiritleda. Käitajad peavad saatma intsidendipõhise teate BIPT/IBPT-le, Belgia telekomiregulaatorile. Segamise ala ja kestus tuleb hoida võimalikult väike. Avalik kasu peab kaaluma üles häiretest tekkiva riski.

Sisuliselt liigub riigi luba objekti perimeetrile. See ei anna käitajatele vaba voli. See annab piiratud õiguse sekkuda olukorras, kus droon on juba lähedal ja tavapärane loaahel võib olla liiga aeglane.

Surve tuli korduvatest ebaseaduslikest ülelendudest lennujaamade, sõjaliste objektide ja tuumarelvade hoiustamisega seotud paikade lähedal. Belgia käivitas seejärel 50 mln € droonitõrjeprogrammi, mis hõlmab radareid ja kaasaskantavaid segajaid. Nõrk koht oli loa andmine: selgitamata intsidendid kriitiliste objektide ümber näitasid viivitust avastamise, käsuliini ja reaalse sekkumise vahel.

Tööstusobjektid olid selle lünga juba nähtavaks teinud. Kui kahtlased droonid lendasid Thales Belgiumi kohal, oli ettevõttel tuvastusvõimekus olemas, kuid seadus ei lubanud tal pädevate asutusteta sidet segada. Ta sai droone näha ja hoiatuse anda, kuid mitte rohkem (EU Today, War Wings Daily).

Euroopa ebaühtlane kaart

Belgia otsus ei ole ainult riigisisene julgeolekukorraldus. Kaitstav geograafia hõlmab EL-i institutsioone, NATOga seotud objekte ja sanktsioonide jõustamisega seotud taristut. Belgia haavatavus tuleneb muu hulgas NATO peakorterist, EL-i institutsioonidest ja Eurocleari rollist külmutatud Vene varades. Seetõttu võib Belgia reegel kujundada Euroopa võimukeskuste praktilist turvalisust, kuigi õigus jääb riigi tasandile.

Siin asubki Euroopa probleem. Komisjonil on droonitõrje tegevuskava, mis toetub katsetele, ühistele tööriistadele ja jõudlusnõuete ühtlustamisele. Liikmesriigid otsustavad siiski ise, kes võib jõudu või raadioside häirimist päriselt kasutada. Euronews võttis piiri kokku: EL saab koordineerimist toetada, kuid droonijulgeolek jääb peamiselt riikide pädevusse.

Prantsusmaa liigub sarnases suunas. Prantsuse senati tekst lubaks elutähtsatel käitajatel või nende töövõtjatel kasutada droonitõrjevahendeid vahetu ohu korral kaitstud objektide lähedal. Saksamaa hoiab rangemat joont. Bundesnetzagentur käsitleb segajaid üldjuhul ebaseadusliku häirena.

Euroopa valib kiiruse ja kontrolli vahel eri viisil. Belgia ja Prantsusmaa katsetavad objekti tasandile delegeeritud kaitset. Saksamaa püsib riigikesksema mudeli juures. Mida sagedamini ilmuvad droonid lennujaamade, sadamate, sõjaliste rajatiste ja energiaobjektide lähedale, seda raskem on seda killustikku põhjendada.

Lahtine risk

Belgia sammu loogika on lihtne: droon liigub kiiremini kui ministeerium. Objekti käitaja võib olla ainus tegutseja, kes on õigel ajal piisavalt lähedal.

Risk on sama konkreetne. Segaja võib häirida päästeteenuste sidet, lennundussüsteeme või seaduslikke raadiosideteenuseid. Juhtimiseta droon võib kukkuda ka väljaspool piirdeaeda, nihutades riski kaitstavalt objektilt selle ümbruses viibivatele inimestele.

Lõplik test sõltub detailidest, mida Belgia pole avalikult lõpuni paika pannud: kes loa saab, kas käitajal peab olema eelnev juhis või piisab teatest, kuidas sekkumisi logitakse, kes neid hiljem kontrollib ja kes vastutab kahju eest, kui seaduslik segamine põhjustab kõrvalmõju. Belgia pakub Euroopale mudelit, kuidas viimase meetri kaitset kiiremaks teha. Samal ajal näitab ta, kui kergesti võib droonijulgeolek liikuda kiiremini kui seda ohjeldav õigusraam.