Käibemaksuvaidlus pidurdab Belgia 10 miljardi euro eelarvet

Belgia valitsuse tuumik kogunes laupäeva pärastlõunal, kuid lõpetas õhtul kohtumise eelarvekokkuleppeta. Peamine vaidlus käib selle üle, kas ostjad peaksid maksma rohkem käibemaksu (De Standaard, RTBF). Peaminister Bart De Wever tahab leida riigi rahanduse parandamiseks 2029. aastaks umbes 10 miljardit eurot (Business AM). Koalitsioonipartnerid nõustuvad eesmärgi suurusjärguga, kuid vaidlevad, kas arve esitatakse ostjatele, töötajatele või avalike teenuste kasutajatele. Belgia peab esitama Euroopa Komisjonile eelarvekava 15. oktoobriks (Belgia parlamendi istungi protokoll).

Käibemaksuga kogutud raha tööjõumaksude alandamiseks

Käibemaks lisandub kauba või teenuse hinnale protsendina ning ostja näeb seda lõpphinnas. De Weveri plaan tõstaks enamiku kaupade ja teenuste standardmäära 21%-lt 22%-le. Praegused 6% ja 12% soodusmäärad liidetaks üheks 9% määraks; puu- ja köögiviljad võidaks maksustada nullmääraga (Brussels Times, RTL Info). Valitsus pole veel avaldanud, millised tooted millise määra alla läheksid, nii et nimekiri pole paigas.

De Morgeni näidisarvutuse järgi maksaks kaup, mille hind koos 6% käibemaksuga on 100 eurot, 9% määra korral umbes 102,83 eurot ja nullmäära korral 94,34 eurot (De Morgen). Arvutus eeldab, et poed kannavad kogu maksumuudatuse tarbijale edasi, kuid tegelikkuses ei pruugi nad seda teha. Sama eelduse korral muutuksid praeguse keskmise maksumääraga kaubad veidi odavamaks ja standardmääraga kaubad kallimaks.

De Wever tahab kasutada käibemaksust laekuvat raha tööjõumaksude kiiremaks alandamiseks. Tema arvestab, et odavam tööjõud paneb ettevõtteid rohkem inimesi palkama (Brussels Times). Seetõttu sõltub mõju leibkonnale sellest, mida see ostab ja kui palju ta maksu alandamisest võidab. Plaan ei ütle veel, kes maksukärbetest kasu saaks. Käibemaksumuudatusest tööjõumaksude alandamiseks kavandatud summa on erandite ja tasaarvestuste lisamise järel kahanenud umbes 4,5 miljardilt 2,5 miljardile eurole (De Standaard).

Ametiühingu CSC tellitud simulatsiooni järgi läheks muudatus keskmisele töötajale maksma 348 eurot aastas (CSC). See arv põhineb ametiühingu enda stsenaariumil, mitte kokkulepitud paketil.

Alternatiivid suunaksid arve mujale

Koalitsiooni kuuluv prantsuskeelne liberaalne partei MR keeldub kogumast osa rahast kassas makstava käibemaksu kaudu. Partei esimehe Georges-Louis Bouchezi sõnul kahjustavad kõrgemad maksud töötajaid ja keskklassi. Ta viitab koalitsiooni reeglile, mille järgi võivad uued maksud anda kõige rohkem üheksandiku eelarve tasakaalustamiseks vajalikust kogupanusest ehk kärbete ja lisatulude summast (MR).

MR pakub 10 miljardi euro leidmiseks teistsugust arvestust: 4 miljardit juba otsustatud meetmetest, 1,5 miljardit majanduskasvust ja 4,5 miljardit kulude kärpimisest (MR). Majanduskasvu arvestamine eeldab, et suurem majandus toob praeguste maksumäärade juures rohkem maksutulu. See on prognoos, mitte juba olemas raha. MR pole kärpeid nimetanud, mistõttu pole veel võimalik öelda, kes selle plaani korral kaotaks.

Kärbetele on samuti vastuseisu. Koalitsioonipartnerid Les Engagés ja flaami sotsialistid Vooruit ei toeta tervishoiukulude umbes 2 miljardi euro suurust vähendamist (RTL). Avaldatud teave ei selgita, kuidas kokkuhoid saavutatakse. Sõltuvalt meetmetest võivad patsiendid maksta rohkem, oodata kauem või saada vähem teenuseid.

Miks Brüssel Belgia eelarvet jälgib

Eurostati andmetel oli Belgia eelarvepuudujääk 2025. aastal 5,2% sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st, mis mõõdab aasta jooksul loodud toodangu väärtust. Riigivõlg ulatus 107,9%-ni SKP-st (Eurostat). ELi võrdluspiir puudujäägile on 3%. Liikmesriikide valitsused otsustasid nõukogus anda Belgiale 2029. aastani aega ülemääraseks hinnatud puudujäägi vähendamiseks (nõukogu soovitus).

Selle nädala tähtaja ületamine poleks Belgiale esmakordne. Riik ei esitanud ka mullu oktoobris eelarvekava õigeks ajaks ning saatis 2026. aasta plaani ära 14. jaanuaril 2026 (Eurogrupp). ELi reeglid hilinemise eest automaatset trahvi ette ei näe (määrus 473/2013).

Esitamise hilinemine on väiksem mure. Belgia puudujääk ületab ELi võrdluspiiri selgelt ja koalitsioon nõustub, et seda tuleb vähendada. Kokkulepet pole selles, kuidas jagada kohanduse mõju kassas maksva ostja, maksukärpeid ootava töötaja ja tervishoiuteenuseid kasutava patsiendi vahel. Kuni käibemaksumäärade tootepõhine nimekiri pole paigas, ei saa öelda, kui palju maksaks see muudatus konkreetsele leibkonnale.