Belgia ähvardab fregatiprojektist lahkuda

Belgia kaitseminister Theo Francken andis Hollandile ja laevaehitajale Damenile oktoobrini aega: ühine fregatiprogramm tuleb korda teha või Belgia lahkub. Ühe laeva hind on Belgia meedia andmetel enam kui kahekordistunud, umbes 1,3 miljardi euroni (RTBF), ning esimese laeva üleandmine on lükkunud 2033. aastasse (Le Soir). Programm pidi näitama, et väiksemad NATO mereväed saavad koos ostes parema tulemuse. Praegu näitab see pigem, mis juhtub siis, kui nooremal partneril puudub tegelik pidur.

Kes juhib lepingut ja kes maksab

Belgia-Hollandi mereväekoostöö jagab töö laevatüüpide kaupa. Belgia juhib miinitõrjelaevade väljavahetamist, Holland fregattide asendamist. Juhtiv riik haldab tööstussuhet, veab lepingut ja teeb igapäevased otsused. Partner maksab oma osa ja saab laevad, kuid ei istu laevatehasega otse läbirääkimislaua taga.

Selline mudel töötab seni, kuni programm püsib rajal. Belgia juhitud miinitõrjeharu pole samasugust kriisi tekitanud: Tournai valmistub merekatseteks ning vanemaid laevu antakse juba Bulgaariale üle (Army Recognition, Baird Maritime). Naval Group ehitab kokku 12 alust ning programm püsib graafikus (Naval Group).

Hollandi juhitud fregatiprogramm jooksis kinni. 2023. aasta juunis sõlmis Hollandi kaitseministeerium Dameniga lepingu nelja allveelaevatõrje fregati ehitamiseks, kaks kummalegi mereväele (Dutch Defence).

Mis läks valesti ja kui kalliks see läheb

NRC kirjeldab probleemi lähtekohta üsna lihtsalt. Relvad ja sensorid ei mahu enam kavandatud keresuurusesse. Suurem kere muudab jõuseadet, stabiilsust ja hinda. Laev kasvas ning eelarve kasvas koos sellega.

Hinnatõus on poliitiliselt raske. Franckeni sõnul kerkis maksumus umbes 600 miljonilt eurolt laeva kohta. Belgia väljaanded kirjutavad, et hind võib ulatuda 1,8 miljardi euroni 2022. aasta hindades (RTBF). Need on ministri väited ja meediaraportid, mitte auditeeritud lepingusummad. Ka madalamad hinnangud tähendavad siiski kahekordistumist.

2033. aasta tarne tähendab, et Belgia vananevad Leopold I ja Louise-Marie fregatid võivad teenistusest lahkuda enne asendajate saabumist. 2030. aasta paiku võib Belgial puududa ükski kasutatav eskortlaev ajal, mil NATO ootab Euroopa merevägedelt Atlandil ja Põhjamerel rohkem allveelaevatõrjevõimet.

Turg ei ole tühi, vaba tootmisvõimsust on vähe

Francken tahab oktoobriks alternatiivseid pakkumisi Prantsuse, Saksa, Hispaania, Itaalia ja Türgi laevatehastelt. Prantsuse Naval Group toodab FDI-klassi fregatti seeriaviisiliselt, kuid Lorient’ tehas on tellimustega kaetud 2034. aastani (franceinfo). Hispaania Navantia pani äsja maha kolmanda F-110 klassi fregati kiilu, kuid need laevad alles jõuavad Hispaania mereväkke (La Voz de Galicia). Euroopa fregatitehastel on tellimusraamatud täis. Puudu pole projekte, vaid vabu tootmisaknaid.

Tarnija vahetamine toob kaasa oma riskid. Saksamaa tühistas hiljuti oma fregatiprogrammi, kus Damen oli peatöövõtja, ja liikus edasi konkurendi TKMS-iga. See lahkumine tõi kohe süüdistused lepingu õigusvastases lõpetamises ning võimalike miljardinõuete ohu (Zeit, NZZ). Kaitselepingust väljumine ei ole puhas uus algus. Sellest võib saada eraldi aastatepikkune vaidlus.

Lõks

Belgia ees on kolm halba valikut. Jääda Dameni juurde ning neelata alla ülekulud ja fregatilünk. Lahkuda ning kanda lepingu lõpetamise kulusid, kaotatud aega ja uue tarnija tootmisjärjekorda. Või kasutada alternatiivseid pakkumisi survevahendina, lootes, et Holland suudab Dameni tarnele sundida.

Avalikult pole näidatud, kui suur osa läbikukkumisest kuulub Damenile, kui suur osa Hollandi programmijuhtimisele ja kui palju Belgia-Hollandi muutunud nõuetele. Ilma selle jaotuseta tehakse oktoobriotsus osaliselt pimesi.

Miinitõrjeprogramm näitab, et ühishange võib töötada. Fregatiprogramm näitab tingimust: mõlemad partnerid peavad enne lepingu allkirjastamist teadma, kes saab lepingu peatada, kes maksab hilinemise eest ja mis juhtub siis, kui juhtiv riik kaotab kontrolli. Belgia ei kindlustanud neid vastuseid. Iga Euroopa valitsus, kes praegu kaitsehankeid kokku tõsta tahab, peaks Franckeni küsimuse esitama enne allkirja, mitte pärast.