Belgia tõkestas Hiina kopteritehingu

NHV Group viib tehnikuid ja päästemeeskondi Põhjamere tuuleparkidesse ja naftaplatvormidele. Kui ilm jätab laevad sadamasse, on NHV kopterid vahel ainus viis platvormidele pääseda või hooldusmeeskondi graafikus vahetada. Belgia blokeeris nüüd Hiinaga seotud ettevõtte katse osta Oostendes asuv operaator, käsitledes ligipääsu energiataristule julgeolekuküsimusena. Otsus tõstab esile probleemi, mida Belgia üksi lahendada ei saa: teenus on piiriülene, kuid EL-i investeeringute sõelumise kord jätab veto ühe riigi kätte.

Miks kopterid muutusid julgeolekutaristuks

Belgia välisinvesteeringuid hindab julgeolekuriskide vaates föderaalne sõelamiskomisjon, kuhu kuuluvad föderaal-, piirkonna- ja kogukonnaasutused. Komisjon blokeeris Dublinisse registreeritud GD Helicopter Finance’i (GDHF) katse omandada NHV. GDHF on seotud Hiina GDAT Groupiga (AeroTime, Aviation Week). Müüja oli Prantsuse investeerimisfirma Ardian, kellele NHV on kuulunud alates 2013. aastast. 2025. aasta detsembris välja kuulutatud tehing ei saanud sõelumisest läbi (DH, HeliHub).

Majandusminister David Clarinval viitas ohule riiklikule julgeolekule, Belgia strateegilistele huvidele ja võimalikele seostele kaitsesektoriga (DH). NHV kinnitas, et tehing jääb ära ja omanik ei muutu (NHV avaldus).

Põhjendus ei piirdu tavapärase kaitsetööstusega. NHV kontrollib väljalende, hooldusaknaid ja meeskondade vahetust platvormidel, mis toodavad energiat või hoiavad tuulikuid töös. Ettevõte tegutseb muu hulgas Hollandi Den Helderist (Den Helder Airport), mis on Põhjamere kopteriteenuste oluline sõlm, ning viib Hollandi merelootse laevadele siis, kui meri ei luba paadiga üleviimist (Nederlands Loodswezen). Selliseid graafikuid ja ligipääsu kontrollival ettevõttel on praktiline mõju sellele, kas merel paiknev energiatootmine töötab, kuigi ta ei oma ühtki tuulikut.

Ostja struktuur muutis Belgia mure teravamaks. GDHF on registreeritud Dublinis, kuid lõplik kontroll on Hiina käes (Helicopter Investor). Euroopa Komisjoni 2024. aastal esitatud, kuid veel jõustumata ettepanek EL-i sõelumisreeglite muutmiseks nõuaks liikmesriikidelt just selliste skeemide põhjalikumat kontrolli: EL-is registreeritud äriühingut, mis teenib kolmanda riigi investori huve (COM(2024)23).

Belgia veto Hollandi energiataristu ligipääsu üle

EL-i välisinvesteeringute sõelumise raamistik (määrus 2019/452) lubab komisjonil ja teistel liikmesriikidel tundlike tehingute kohta arvamust avaldada, kuid lõpliku otsuse teeb vastuvõttev riik. Belgia ei ole avalikult öelnud, kas Hollandi ametiasutused sõelumises osalesid, kuigi NHV tegevus Den Helderis tähendab, et Belgia otsus mõjutab otseselt seda, kes kontrollib kopteriligipääsu Hollandi merel asuvatele platvormidele.

Euroopa valitsused laiendavad strateegiliseks peetava vara mõistet. Saksamaa blokeeris kiibitootja Elmose müügi Hiinaga seotud ostjale julgeolekukaalutlustel (BMWK). Itaalia kehtestas Pirellile juhtimispiirangud, et vähendada Hiina aktsionäri mõju (Reuters). Belgia otsus NHV kohta sobitub samasse mustrisse, kuid nihutab selle tsiviilteenuste taristusse, mis toetab mitme riigi energiaoperatsioone.

Veto kategooria on kaitstav. Detailne riskihinnang on aga salastatud. Avalikkus näeb tulemust ja üldist põhjendust, mitte tõendeid, mida riik kaalus. Euroopa Liidu Kohus on Xella lahendis märkinud, et liikmesriigid ei saa kasutada „riiklikku julgeolekut” üldise kilbina: piirang peab olema proportsionaalne ja tuginema tegelikule ohule selgelt määratletud avalikule huvile (CJEU C-106/22). Kas Belgia põhjendus sellele testile vastu peaks, ei ole kontrollitud.

Üks vastuolu jääb nähtavaks. Sektori väljaannete järgi võttis NHV tänavu Den Helderis kasutusele kaks Airbus H160 kopterit, mis on liisitud GDHF-ilt (AeroTime). Belgia otsustas, et Hiinaga seotud omand NHV-s on liiga riskantne. Avalikult pole selgitatud, kas sama ettevõttega jätkuv liising tekitab samalaadseid ligipääsu- ja sõltuvusriske, mida sõelumine pidi ära hoidma. Kui mure puudutab Hiina mõju Põhjamere kopterioperatsioonidele, jätab omandi blokeerimine koos varustussõltuvuse aktsepteerimisega lünga, mida Clarinval ja sõelamiskomisjon ei ole seni avanud. Laiem küsimus, kas piiriülesed energiateenused vajavad riiklike vetode asemel ühist sõelumist, jääb komisjoni ja järgmise EL-i investeeringute sõelumise määruse üle läbi rääkivate pealinnade lauale.