Bercy eksperdid soovitavad eelarve külmutada

Neli Prantsusmaa rahandusministeeriumi Bercy määratud majandusteadlast soovitavad 2027. aastaks nn valget aastat: suure osa avaliku sektori kulude nominaalset külmutamist, mis peataks Prantsuse eelarvesse sisse kirjutatud automaatsed tõusud (Le Figaro). Ajakirjandusse jõudnud hinnangute järgi tuleb 2032. aastaks leida 126 mld € sääste, et puudujääk ei liiguks 7%ni SKP-st (Upday). Aruannet ennast pole avaldatud, seega tuleb numbreid käsitleda lekkinud hinnangutena. Ettepaneku poliitiline sisu on siiski selge: majanduskasv ja maksutulu ei kata enam Prantsusmaa eelarve trajektoori.

Sama eurohulk, kõrgemad hinnad, vähem teenuseid

Nominaalne külmutamine tähendab, et haiglad, koolid ja pensionisüsteem saavad järgmisel aastal sama arvu eurosid kui tänavu. Kui hinnad kasvavad kasvõi mõõdukalt, ostab iga külmutatud euro vähem. Kärbe toimub inflatsiooni kaudu.

Prantsusmaa kuluprobleem ei seisne ühes ülemäära kallis programmis. Suur osa kuludest kasvab valemite järgi: pensionid on seotud hindadega, tervishoiukulud suurenevad koos rahvastiku vananemisega, sotsiaaltoetused tõusevad automaatselt. Külmutamine ründabki neid valemeid. Valitsus ei pea iga eelarverea kohta eraldi kärbet kujundama, vaid laseb inflatsioonil reaalkulusid laiemalt vähendada.

Arvud on karmid. Prantsusmaa avalik võlg oli 2024. aastal umbes 113% SKP-st, ligi kaks korda üle EL-i 60% võlaviite (BNP Paribas Economic Research). Ainuüksi intressikuludeks prognoositakse 2026. aastal 77,4 mld €, mis teeb sellest juba Prantsusmaa suurima üksiku eelarverea (Boursorama).

Isegi mitmeaastaste kärbete korral võib võlg stabiliseeruda 2030. aastaks alles umbes 120% SKP-st (BNP Paribas Economic Research). Selleks oleks vaja umbes 0,8% SKP-st suurust esmast ülejääki ehk olukorda, kus tulud ületavad kulusid enne intressimakseid. Prantsusmaa suutis seda viimati aastatel 1998–2001.

Investorid kohtlesid Prantsusmaad hetkeks nagu Itaaliat

Turud ei oota, kuni poliitiline vaidlus lõpeb. 14. juulil oli Prantsusmaa 10-aastase riigivõlakirja tootlus umbes 3,88%, Saksamaa samaväärsel võlakirjal ligikaudu 3,12% (Idéal Investisseur, Financial Times). Umbes 76 baaspunkti ehk 0,76 protsendipunkti suurune vahe ei peegelda ainult eelarvehirmu. Rolli mängivad ka turu likviidsus ja ootused EKP intressimäärade suhtes. Peamine surve tuleb siiski Prantsusmaa puudujäägi trajektoorist ja poliitilisest killustatusest.

Teravam signaal tuli mõni päev varem. 9.–10. juuli paiku tõusis Prantsuse riigivõla maksejõuetuse vastu kindlustamise hind lühiajaliselt Itaalia omast kõrgemale (QuiFinanza, MarketScreener). See oli hetkepilt, mitte püsiv hinnang. Ometi lõhestas see euroala vana eeldust: Prantsusmaa laenab nagu tuumikriik, Itaalia nagu riskantsem ääremaa. Mõneks kauplemissessiooniks läks järjekord ümber.

Kes külmutamise kinni maksab

Prantsusmaa on juba EL-i ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses. See on ametlik protsess, mis käivitub siis, kui riigi puudujääk või võlatase rikub EL-i eelarvereegleid (European Commission). Eri pealinnad loevad Prantsuse külmutamisplaani oma murede kaudu. Saksamaa FAZ nimetas Prantsusmaad Euroopa „riskipatsiendiks", sidudes selle poliitilise killustatuse ja kasvava võlaga (FAZ). Belgiale on muster tuttav: selle koalitsiooni ees seisab teadete järgi 2029. aastaks 7,7 mld € suurune puudujääk (info.fr, 21news.be).

Laiem küsimus puudutab EL-i uuendatud eelarveraamistikku. Varasemad jäigad aastased sihid asendati riigipõhiste võlaplaanidega, mille üle komisjon ja liikmesriik läbi räägivad. Nüüd testib seda süsteemi Prantsusmaa. Kui külmutamine vähendab puudujääki usutavalt, langevad laenukulud ja raamistik peab vastu. Kui mitte, kasvab tootluse vahe Saksamaaga, intressikulu kuhjub ning Prantsusmaa peab tegema karmimaid eelarvevalikuid juba turusurve all.

Ekspertide missioon arutas teadete järgi võimalust jätta külmutamisest välja väikseimad vanaduspensionid (Upday). See näitab põhipinget. Külmutamine on poliitiliselt teostatav ainult siis, kui osa kulusid kaitstakse. Iga erand nihutab aga koorma sellele, mis alles jääb: kohalikele teenustele, avaliku sektori palkadele, haiglate eelarvetele ja investeeringutele. Esimene tegelik eelarvelahing tuleb selle üle, millisel külmutatud real lubatakse sulada.