Berliin laenab 2027. aasta eelarvesse €203 miljardit

The core budget narrows as special borrowing silos consume the room for maneuver.
Pildikompositsioon · tobriefSaksamaa 2027. aasta eelarvekava toob kaasa 203 mld € uut laenu kolmest allikast: tavalisest föderaaleelarvest, kaitsefondist ja taristufondist (Tagesschau, ZEIT). Saksamaa suudab selle võlakoorma ära kanda. Riik laenab kümneaastaste võlakirjadega umbes 2,98% intressiga, Prantsusmaa maksab sama tähtaja eest ligi 3,68% (Boursorama). Küsimus ei ole seega selles, kas Berliin saab endale laenu lubada, vaid selles, mis jääb rahastamata, kui kaitsekulud liiguvad eelarvejärjekorras etteotsa, ja kas ülejäänud Euroopa suudab samas tempos püsida.
Kolm laenukorvi, kitsenev keskosa
Saksamaa põhiseaduses on võlapidur ehk Schuldenbremse, mis piirab tavapärast föderaalset laenamist pärast majandustsükli mõju arvestamist väga väikese osani SKP-st. Berliin ei ole reeglit tühistanud. Ta on suunanud suure raha sellest mööda. Kaitsekulud, mis ületavad 1% SKP-st, saab nüüd rahastada väljaspool piirmäära ning kaks erifondi laenavad põhieelarvest eraldi (ZEIT, taz).
Jaotus on järgmine: 118,7 mld € laenu põhieelarvest, 54,9 mld € taristufondist ja 30 mld € Bundeswehri fondist (ZEIT, Reuters).
Ainuüksi kaitsekulud ulatuvad ligikaudu 109,8 mld €-ni. Koos Ukraina abi ja julgeolekuga seotud eelarveridadega tõuseb summa umbes 130 mld €-ni (ZEIT). Need kulud on poliitiliselt kaitstud. Kõik muu konkureerib ülejäänud raha pärast.
Rahandusminister Lars Klingbeil sulges 21 mld € eelarveaugu ministeeriumide üheprotsendiliste kärbete, kõrgema tubakamaksu, uue plastilõivu, sotsiaalkindlustuse toetuste vähendamise ja enne 2019. aastat kogutud reservide kasutamisega (Deutschlandfunk). Reservidest võeti 6,8 mld €, tulevasteks aastateks jäi alles vaid 3,9 mld € (Süddeutsche Zeitung). Puhver on sisuliselt lõppemas.
Kes tegelikult maksab
Eelarve suurim üksikrida on föderaalsed maksed pensionisüsteemi, ligikaudu 132 mld € (Süddeutsche Zeitung). Ükski koalitsioon ei taha pensione puudutada. Seetõttu langeb surve neile, kelle poliitiline kaitse on nõrgem: majapidamistele, kes kaotavad küttekulude toetusi, vaesemate riikide arenguabi saajatele ja ministeeriumidele, mis peavad toetusi kärpima. Saksamaa ametlik arenguabi ehk ODA, millega valitsus rahastab vaesemate riikide toetamist, liigub prognoosi järgi 2029. aastaks 0,43% juurde rahvatulust (DonorTracker).
Teine survepunkt on intressikulu. Föderaalse võla teenindamise kulu peaks kasvama 41,9 mld €-lt 2027. aastal 80,7 mld €-ni 2030. aastaks (taz, Süddeutsche Zeitung). Iga võlakirjaomanikele makstud euro ei lähe raudteede remondiks, koolidesse ega tulevasteks maksulangetusteks. BNP Paribas hindab, et Saksamaa võlg võib 2030. aastaks tõusta 71%ni SKP-st ning kümneaastaste võlakirjade tootlus 2026. aasta lõpuks umbes 3,3%ni (BNP Paribas). Saksa riigi ülalpidamine muutub püsivalt kallimaks.
Euroopa lõhe
Saksamaa laenueelis Prantsusmaa ees, umbes 0,7 protsendipunkti kümneaastaste võlakirjade tootluses, tähendab, et sama kaitseeuro maksab Pariisile selgelt rohkem. Odavamalt laenavad riigid saavad valmisolekut kiiremini osta. Kõrgema intressiga riigid peavad kas kallimalt laenama, mujalt rohkem kärpima või ootama EL-i ühisrahastust, mis ei pruugi õigeks ajaks tulla. Itaalial on heaks kiidetud kuni 14,9 mld € suurune EL-i SAFE laenuliin kaitsehankeks, kuid kokkulepet Euroopa Komisjoniga ei ole veel allkirjastatud (Quotidiano Nazionale). Fondation Robert Schuman on hoiatanud, et ainult ebavõrdsetele riiklikele bilanssidele ehitatud kaitsevõime võib jagada Euroopa riikideks, kes saavad end relvastada, ja riikideks, kes ei saa (Fondation Robert Schuman).
Idatiival on põhiküsimus, kas Saksamaa raha muutub tegelikuks sõjaliseks võimeks. Bundeswehr harjutas Leedus 2900 sõduri, tankide ja lahingukopteritega (Bundeswehr). Samal ajal plaanib Berliin osa relvi endiselt osta Ameerika Ühendriikidest, mis piirab kasu Euroopa kaitsetööstuse tarneahelatele (RMF24).
See eelarve teeb Saksamaa taasrelvastumise rahaliselt võimalikuks. See ei näita veel, et Saksamaa ehitab Euroopa kaitsevõimet, mitte ei osta eeskätt enda julgeolekut olukorras, kus osa naabreid jääb rahastuse tõttu maha.
How was this article?
Help us get better
Help us get better
Details about this article
- Model:
- claude-opus-4-6
- Generated:
- 7/6/2026, 2:06:39 AM
- Pipeline run:
- eu_pipeline_20260706_005005
- Watermark:
- SynthID (Google's invisible watermark)
- Human review:
- None before publication