Berliin plaanib rekordilist laenuvõttu

Saksamaa 2027. aasta eelarvekava näitab väiksemat pilti kui riigi tegelik laenuvajadus. Uut võlga tuleb põhieelarvest, taristu- ja kliimafondist ning Bundeswehri erifondist kokku umbes 203,7 mld € (Tagesschau, ZEIT). Aastani 2030 ulatub kavandatav uus laenamine ligikaudu 839 mld euroni (n-tv). Riik, mis nõudis üle kümne aasta Lõuna-Euroopalt eelarvekärpeid, kasutab nüüd ise sellist laenutempot, mida Berliin oleks veel mõni aasta tagasi teiste puhul tõrjunud.

Üks võlapidur, kolm laenuakent

Saksamaa põhiseaduslik võlapidur kehtib endiselt. See reegel piirab tavapärast föderaaleelarve puudujääki ja peaks hoidma riigi püsiva laenamise väikese. Kuid poliitiliselt kõige pakilisemad kulud on viidud suuresti sellest raamistikust välja.

Mehhanism käib erifondide kaudu. 500 mld € suurune taristu- ja kliimafond laenab eraldi bilansis, mitte põhieelarves (Euroconstruct). Kaitsekulud, mis ületavad 1% SKP-st, jäeti 2025. aasta märtsi eelarvereformiga võlapiduri arvestusest välja (Tagesschau). Seetõttu jaguneb 2027. aasta uus laenamine kihtideks: 118,7 mld € põhieelarves (n-tv), 54,9 mld € taristufondi kaudu ja 30 mld € Bundeswehri fondist.

Tulemus on eelarvepoliitiliselt ebamugav. Saksamaa laenab kogusummas rekordilises mahus, samal ajal kui ministeeriumid peavad põhieelarves kärpesurvega arvestama. Rahandusministeerium kasutas 2027. aasta kava aukude katmiseks umbes 10 mld € reserve (Deutschlandfunk). 2028. aastaks oodatakse juba uut, umbes 30 mld € puudujääki (ad-hoc-news).

Kes raha saab

Kõige otsesemalt võidavad kaitse- ja taristusektor. Investeerimiskulud kasvavad 2027. aastal umbes 117,5 mld euroni, kaitsekulud üksi 130,1 mld euroni (Devdiscourse/Reuters). See tähendab rohkem tellimusi ehitus-, inseneri- ja kaitsetööstusettevõtetele. BNP Paribase hinnangul võib eelarvepööre kasvatada Saksamaa majanduskasvu 2026. aastal umbes 0,7 protsendipunkti võrra, kui avalik investeering tõmbab kaasa ka erasektori kulutusi (BNP Paribas).

Majapidamiste jaoks on mõju aeglasem ja ebakindlam. Paremad raudteed, digivõrgud ja julgeolekuvõimekus jõuavad kasutajateni aastatega. Samal ajal võib surve põhieelarvele tähendada toetuste kärpimist ja sotsiaalkulude ümbertegemist. Kõige selgem kulu jääb tulevastele maksumaksjatele: Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlus on umbes 2,94% (Trading Economics), mitte enam nullilähedane nagu odava raha aastatel. Föderaalvõlg ulatub juba 1,843 triljoni euroni (BMF). Mida suuremaks kasvavad intressikulud, seda vähem jääb tulevastes eelarvetes ruumi muudeks otsusteks.

Euroopa loeb signaali

Naabrid tõlgendavad Berliini sammu erinevalt. Prantsusmaal nähakse silmakirjalikkust: Saksamaa laenab riiklikult suures mahus, kuid surub samal ajal väidetavalt järgmises EL-i pikaajalises eelarves peale umbes 400 mld € kärbet (Upday/Reuters). Itaalia saab poliitilise argumendi: kui Saksamaa laenab kaitsekuludeks jõuliselt, saab Rooma nõuda sarnast paindlikkust. Samas võib BTP-Bundi vahe ehk Itaalia ja Saksamaa laenukulu erinevus väheneda ka lihtsalt seetõttu, et Saksamaa enda tootlus tõuseb, mitte seetõttu, et Itaalia risk väheneb (Corriere). Poola jaoks on küsimus EL-i eelarves, kus kaalul on 212,6 mld zlotti lepingutega kaetud kaasrahastust (MFiPR).

Võlakirjaturud on seni rahulikud. Saksamaa jääb euroala võrdluslaenajaks (FT). Suurem küsimus on, kas tegemist on päriselt uue investeerimisrahaga või vana kulutuse liigutamisega uude anumasse. Taristufondi õiguslik test nõuab vaid, et korrigeeritud põhieelarve investeeringud ulatuksid 10%-ni kuludest. See mõõdab raamatupidamist, mitte valmis sildu ega toimivaid võrke (Euroconstruct). Ministeeriumid võivad kärpida edasi, samal ajal kui erifondid laenavad edasi. Seetõttu ei ole peamine jälgimiskoht üksnes Saksamaa võlatase, vaid see, kas raha muutub kasutatavaks tootmis-, transpordi- ja kaitsevõimeks enne järgmise eelarveaugu avanemist.