Berliin tõrjus Hispaania võlaplaani

2020. aastal murdis EL senise tabu. Pandeemia ajal leppisid 27 valitsust kokku, et laenavad esimest korda suures mahus ühiselt: taastefondi NextGenerationEU kaudu kuni 750 mld € (ECA). Kokkuleppe poliitiline eeldus oli selge: see on ajutine lahendus.

Hispaania majandusminister Carlos Cuerpo tegi 9. juulil ettepaneku muuta see püsivaks. Ta esitles eurorühmale ehk euroala rahandusministritele „Euroopa suveräänsusrahastut”, mille kaudu Euroopa Komisjon emiteeriks EL-i võlakirju, koondaks kuni 850 mld € aastas laenumahtu ja suunaks raha liikmesriikidele laenudena edasi (Euronews, Europa Press). Eurorühm ettepanekut ei toetanud. Selle president Kyriakos Pierrakakis ütles, et Euroopa turvalise vara küsimuses „konsensust ei ole” (El Español).

Mida Hispaania pakub

Praegu laenab iga EL-i valitsus oma võlakirjade kaudu. Saksamaa maksab madalaimat intressi, sest investorid peavad teda kõige kindlamaks laenuvõtjaks. Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa maksavad rohkem. Saksamaa ja näiteks Itaalia intressikulu vahet nimetatakse hinnavaheks ehk spread’iks: see on riskipreemia, mida turg küsib nõrgema krediidivõimega riigile laenamise eest.

Hispaania väitel on 27 eraldi ja suhteliselt väikest võlakirjaturgu ebatõhus lahendus. Üks suur EL-i võlakirjaturg tooks juurde ostjaid, langetaks intresse ja looks vara, mida majandusteadlased nimetavad turvaliseks varaks: nii usaldusväärse ja likviidse võlakirja, et sellest saab euroala finantsturu võrdlusalus samamoodi, nagu USA riigivõlakirjad on dollarisüsteemis.

Cuerpo lisas argumendile arvud. Tema hinnangul säästaks süsteem alguses umbes 5 mld € aastas ja hiljem üle 25 mld €, kui ühise võla maht jõuab ligikaudu 5 triljoni euroni (Infobae). Hispaania rõhutab, et koguvõlg ei kasvaks. Riigid laenaksid lihtsalt EL-i kaudu, mitte eraldi.

Berliin, Haag ja Helsingi

Vastuseis tuli kiiresti. Hollandi rahandusminister Eelco Heinen ütles, et eurovõlakirjade ettepanekud tulevad aeg-ajalt tagasi, kuid vastus jääb samaks: ei. Soome rahandusminister Riikka Purra nimetas EL-i ühisvõlga lahenduseks ega valikuks sobimatuks (El Español).

Saksamaa vastuväide on põhiseaduslik. Kui föderaalne konstitutsioonikohus kiitis 2021. aastal pandeemialaenamise heaks, rõhutas ta just neid piire, mis tegid skeemi Saksamaa õiguskorras vastuvõetavaks: ajutine laenamine, piiratud vastutus ja püsiva võlaliidu puudumine (Bundesverfassungsgericht). Hispaania kava ületab selle piiri.

Hollandi vastuväide puudutab stiimuleid. Püsiv EL-i laenamine seob teiste valitsuste krediidivõime ühisesse kokkuleppesse, isegi kui osalemine on vabatahtlik (Sustainable Finance Lab). Soome lisab siia olulise erandi. Helsingi on allkirjastanud avalduse kaitserahastuse tööriistade arendamise kohta, mis viitab, et ühine laenamine julgeoleku jaoks võib olla vastuvõetav seal, kus üldine eelarveriskide jagamine seda ei ole (Valtioneuvosto).

Kes võidab, kes maksab

Arvud näitavad, kellele ettepanek kõige rohkem kasu tooks. Itaalia kümneaastase võlakirja tootlus on umbes 3,84%, Saksamaal umbes 3,06% ehk vahe on ligi 79 baaspunkti. Baaspunkt on üks sajandik protsendipunkti (Teleborsa). Hispaania maksab Saksamaast umbes 44 baaspunkti rohkem. Iga osa sellest vahest, mis liigub odavamale EL-i laenukõverale, tähendab Lõuna-Euroopa pealinnadele reaalset kokkuhoidu.

Põhja-Euroopa riigid samasugust otsest intressivõitu ei saa. Hispaania mudel näeks teadete järgi ette hüvitise, et nad maksaksid vaid oma turuintressi. Hüvitis ei kaota siiski riski, et ühe laenuvõtja maksejõuetus kandub teistele. Kui osaleja jätaks kohustused täitmata, jõuaks kahju lõpuks EL-i eelarvesse, mis tähendaks survet liikmesriikide tulevastele sissemaksetele või kulukärbetele (Quotidiano.net).

See risk tekib halval ajal. EL peab läbirääkimisi 2028.–2034. aasta eelarveraamistiku üle ning üksnes pandeemialaenude tagasimaksmine peaks sel perioodil neelama umbes 168 mld € (Brussels Signal). Netomaksjad näevad Hispaania ettepanekut järjekordse nõudena tulevastele tuludele, mille andmises nad ei ole kokku leppinud.

Koostisosa, mida Berliin ei anna

Euroopa laenab kriisides juba ühiselt. Pandeemiaprogramm kogus 750 mld €. Kaitsetööstuse laenurahastu SAFE annab heakskiidetud kujul 150 mld € kaitseotstarbelisi laene (Council). Iga kord on poliitiline silt olnud sama: erandlik meede. Hispaania küsib nüüd, kas erandist saab reegel.

Kava oleks vabatahtlik, kuid selle majandusloogika mitte. Kui ühise võlakirja taga seisaksid peamiselt suurema võlakoormusega riigid, ei hinnastaks turg seda nagu Saksa riigivõlakirja ning lubatud sääst väheneks. Cuerpo on tunnistanud, et rahastu toimimiseks on vaja vähemalt viit suurt emiteerijat ja ligikaudu 540–550 mld € aastast laenumahtu (Euronews). Odava võlakirja teeb võimalikuks Saksamaa krediidireiting. Just seda Berliin pakkuda ei taha.