Berliini maksukärped ohustavad naabreid

Saksamaa valitsuskoalitsioon leppis kokku maksukärbete ja investeerimissoodustuste paketis. Täpseid eelarvenumbreid veel pole, kuid paketi ülesehitus on oluline ka väljaspool Saksamaad. Tuhanded Tšehhi, Slovakkia, Poola ja Austria tehased tarnivad Saksa tööstusele detaile, komponente ja masinaid. Sellest, kuhu Berliin raha suunab, sõltub, kas neile tuleb rohkem tellimusi või liigub tulevane investeering Saksamaale tagasi.

Miks Kesk-Euroopa tehased Berliini otsust jälgivad

Tšehhi tööstuse jaoks käib suur osa ärist Saksa koosteliinide kaudu. Ainuüksi autotööstus annab ligikaudu 10% Tšehhi SKP-st ja umbes veerandi ekspordist. Skoda Auto osa on Tšehhi majanduses umbes 5% SKP-st ja 9% ekspordist, vahendab Tšehhi majandusanalüüs (Newstream). Slovakkias, Poolas ja Austrias on Saksa tootmisega seotud samalaadsed tarnijavõrgustikud.

Kui Saksamaa soodustused panevad ettevõtted rohkem investeerima ja tootma, jõuab osa nõudlusest ka nende võrgustikeni. Kui investeeringuid napib, konkureerivad tehased iga uue mudeli ja tootmisliini uuenduse pärast (Seznam Zprávy). Kui Berliini pakett soosib eeskätt Saksamaa pinnal tehtud investeeringuid, võivad tulevased projektid liikuda Kesk-Euroopa tehastest eemale, mitte läbi ühiste tarneahelate.

See risk pole teoreetiline. Teated, et Porsche on kaalunud Cayenne’i tootmise üleviimist Bratislavast Leipzigi, näitavad piirkonna närvilisust, kuigi need ei tõesta, et just Saksamaa maksupakett selliseid otsuseid põhjustab (Denník N). Majanduslikult on põhiküsimus lihtne: kas kasu jaotub EL-i tarnijavõrgustikes või jääb Saksamaa sisse.

Stiimul, mida saab endale lubada peamiselt Saksamaa

Pakett näitab ka erinevust liikmesriikide eelarveruumis. BNP Paribas prognoosib, et Saksamaa avalik võlg kasvab suurte investeerimisplaanidega baasstsenaariumis 62,1%-lt SKP-st 2024. aastal üle 69% taseme 2030. aastaks (BNP Paribas). Ka siis oleks Saksamaa võlakoormus väiksem kui Prantsusmaal, Itaalias või Hispaanias.

See annab Berliinile võimaluse makse kärpida ja rohkem laenata nii, et investorid rahastavad riiki endiselt odavalt. Kõrgema võlakoormusega riigid sama kergesti seda teha ei saa. Investorid ja EL-i eelarvejärelevalve hakkavad neid varem survestama. Prantsusmaa seisab Le Monde’i sõnul sügava eelarvepiirangu ees. EL-i fiskaalreeglid, mis piiravad riikide puudujääki ja võlga, kehtivad formaalselt kõigile ühtemoodi, kuid nõrgemalt lähtekohalt alustavat riiki suruvad need tugevamalt.

Kui Saksamaa lisakulutused toovad päriselt kasvu, tugevneb argument, et tootlikud investeeringud peaksid reeglites olema eristatud tavakuludest. Kui kasvu ei tule, saavad kõik eelarvesurve all valitsused näite, millele toetudes nõuda lõdvemaid piire. Le Figaro esitas selle kriitika teravamalt, hoiatades, et halvasti sihitud avalik raha võib Saksamaa allakäiku kiirendada, mitte peatada.

Mida veel ei tea

Põhiküsimus on, kas pakett kasvatab Saksamaa tootmisvõimet või ostab lihtsalt koalitsioonile poliitilist rahu. Tulumaksukergendus jätab leibkondadele rohkem raha, kuid tarbimine ei tähenda automaatselt uusi tellimusi Tšehhi autokomponentide tootjatele. Oluline ahel käib ettevõtete soodustuste kaudu: kas need panevad Saksa firmad rohkem investeerima ja kas investeeringud liiguvad edasi piiriülestesse tarneahelatesse.

Kirjutamise ajal polnud veel avalik, kes maksukärbetest täpselt võidab ja kes need lõpuks kinni maksab. Millised tulurühmad võidavad, kas pensionilubadused nihutavad kulusid noorematele töötajatele, kas ravikindlustuse kompromissid kasvatavad töötajate makseid – just need arvud määravad, kuidas kasu Saksamaa sees jaotub.

Praha, Bratislava ja Varssavi jaoks on kõige olulisem detail soodustuste tingimustes. Kui need kehtivad tootmisele kogu EL-i tarnijavõrgustikus, annab Saksamaa pakett piirkonnale nõudluslisa. Kui eelis on Saksamaal asuval tootmisel, tõmbab see investeeringuid naabritelt ära. Vastus on peenes kirjas.