Musta mere rünnakud jätavad laevad saatjata

Kui Rumeenia päästjad 16. oktoobril otsinguid jätkasid, oli tankerilt Wine Trader kadunud veel seitse meremeest (Reuters). Oktoobri algusest saadik on Rumeenia ja Bulgaaria ranniku lähedal kaubalaevu põhja lastud või põlema süüdatud. Mõlemad riigid kuuluvad EL-i ja NATOsse. Tõendid rünnakute põhjuste kohta on laevade lõikes erinevad ning NATO ega EL pole teatanud plaanist laevaliiklust kaitsta.

Mida Bulgaaria on dokumenteerinud ja mis Rumeenias on selgusetu

Esimene laev hukkus 5. oktoobril, kui maisilaev läks Rumeenia ranniku lähedal põhja. Rumeenia siseministeerium teatas kahest hukkunust ja 11 päästetust, kuid laeva hukkumise põhjust ei tuvastanud (MAI).

Bulgaaria juhtumi kohta on rohkem teada, sest valitsus ütles, millist relva kasutati. Sofia teatas 6. oktoobril, et õhu- ja meredroonid tabasid Bulgaaria majandusvööndis kaht kaubalaeva. Majandusvöönd asub väljaspool riigi territoriaalmerd: seal saab riik kasutada loodusvarasid, kuid ei saa piirata läbisõitu (BTA). Üks laevadest uppus.

13. oktoobril tabas rünnak veel kaht laeva, nagu märkis Bulgaaria transpordiministeerium (Bulgaaria transpordiministeerium). Üks neist, HS Dignity, läks põhja. Viis meremeest päästeti ja 11 jäi kadunuks (AFP).

Rumeenia juhtumite asjaolud on ebaselgemad. Oktoobri keskpaigas süttis Sulina sadama lähedal kaks tankerit, Yara J ja Wine Trader. Rumeenia Mereameti esialgne teade kirjeldas tulekahju tankeril Wine Trader: 12-liikmelisest meeskonnast päästeti viis inimest. Tulekahju põhjust teates ei nimetatud (Rumeenia Mereamet AGERPRES-i vahendusel).

President Nicușor Dan ütles, et mõlemat tankerit tabasid droonid. Kaitseministri kohusetäitja Radu Miruță seda väidet ei kinnitanud: tema sõnul ei näidanud sõjaväeradar, et droon oleks liikunud Yara J suunas (AGERPRES).

Venemaa süüdistamine ei tõesta, kes rünnakud korraldas

Rumeenia välisminister Oana Țoiu peab Venemaad täielikult vastutavaks Musta mere ohtlikuks muutmise eest. See on poliitiline hinnang sellele, kes on riski tekitanud, ja seda on lihtsam põhjendada. Tõendada, kes iga drooni välja saatis, on keerulisem. Valitsused pole seda seni teinud.

Bulgaaria peaminister Rumen Radev ütles, et Venemaa saab rünnakutest kasu, kuid Sofial pole ründaja nimetamiseks kindlaid tõendeid (BTA). Ka Dan ütles 16. oktoobril, et Venemaa süü tõendamiseks on veel vara (DC News). Seni kõige otsesema seose tõi välja üks anonüümseks jäänud NATO sõjaväeallikas, kelle sõnul tulid Sulina lähedal tankereid tabanud droonid Venemaalt (Reuters).

Ka liitlased pole rünnakuid Moskvale omistanud. Prantsusmaa mõistis need 15. oktoobril hukka, kuid ütles, et ei pea Venemaad rünnakute korraldajaks tõendatuks (Prantsusmaa välisministeerium). Bulgaaria on palunud EL-ilt ja NATO-lt tehnilist abi droonide päritolu kindlakstegemiseks.

Kes saaks laevu kaitsta?

Dan ja Radev kohtusid 15. oktoobril NATO peasekretäri Mark Ruttega (To Brief). Rutte viitas NATO idatiival juba kasutusel olevatele droonitõrjemeetmetele. Kaubalaevade patrull- või eskortmissioonist ta ei teatanud (NATO).

Alliansi operatsiooniks peavad liikmesriikide valitsused kokkuleppele jõudma. Nende suursaadikud arutavad Musta mere olukorda (Radio Romania International). Bulgaaria on palunud NATO-lt lahingulennukeid ja droonitõrjesüsteeme.

EL-i juhid kohtusid 16. oktoobril ja nõudsid kõigile kaubalaevadele ohutu läbipääsu tagamist (Euroopa Ülemkogu). Nad mõistsid Bulgaaria ja Rumeenia ranniku lähedal toimunud rünnakud hukka, kuid ei nimetanud nende korraldajat. Eraldi süüdistasid nad Venemaad laiemas Ukraina sadamate-vastases rünnakukampaanias. Mereväemissiooni nad ei käivitanud.

Rumeenial on praegu olemas abipakkumine. Dani sõnul on Prantsuse tehniline meeskond pakkunud abi, kuid Rumeenia EL-i rahastatud õhutõrje valmimiseni kulub veel 1,5–2,5 aastat (Radio România Actualități). Abipakkumine ei tähenda veel, et mõni laev või radar oleks kohal.

Senised andmed võimaldavad juhtumid selgelt lahus hoida. Bulgaaria teatel tabasid droonid otseselt nelja laeva (BTA, Bulgaaria transpordiministeerium). Rumeenia tankerite tulekahjude põhjus on ebaselgem. NATO ega EL pole teatanud laevade kaitseks mõeldud operatsioonist. Kuni liitlaste valitsused selle üle otsustavad, jääb Ukraina sadamate ja Doonau poole sõitvate laevade meeskondade kanda kogu risk.