BND lekke järel kontrollivad liitlased jagatud infot

Saksamaa föderaalprokuratuuri väitel edastas BND järjestikuste presidentide büroo töötaja August Hanningule kuni 2022. aasta juunini ligi 2000 asutusesisest dokumenti (föderaalprokuratuuri teade). Hanning juhtis varem Saksamaa välisluureteenistust BND-d. Uurijad sattusid dokumentide jälile juhuslikult, teise juhtumi uurimise käigus. Prokuratuuri sõnul oli osa materjalist aluseks teabele, mida Hanning ühele välisluureteenistusele edastas, kuid pole võimalik kinnitada, kas eraldi analüüs jõudis teise teenistuseni (föderaalprokuratuuri teade).

Tasuline kanal presidendi büroost

Prokuratuuri teatel oli Manfred D. 2012. aasta märtsist kuni 2026. aasta märtsini mitme BND presidendi büroo juhataja (föderaalprokuratuuri teade). Föderaalprokuratuur teatas tema ja Hanningu vahistamisest 6. oktoobril (AP).

Prokuratuur kahtlustab, et mehed leppisid kokku büroo juhataja jätkuvas tasustatud teabeedastuses. Hanning kasutas materjale konsultatsioonifirmas, mille ta asutas pärast valitsusest lahkumist (föderaalprokuratuuri teade). Ametlikus teates ei nimetata klienti ega makse suurust. Hanning ja tema advokaadid eitavad süüdistusi (The Guardian).

Prokuratuuri sõnul oli failide seas materjale, millega BND juhte valmistati ette regulaarseteks luureülevaadeteks liidukantsleri kantseleis ehk valitsusjuhi büroos (föderaalprokuratuuri teade). Need näitavad, millist teavet pidasid BND juhid valitsusjuhile esitamise vääriliseks. Seega annavad need aimu nii agentuuri prioriteetidest kui ka selle järeldustest.

Juhtum tuli ilmsiks BND enda kontrollist sõltumatult. Hamburgi prokuratuur otsis 2025. aasta septembris Hanningu ruumid läbi teise uurimise käigus (föderaalprokuratuuri teade). Leitud materjal anti hiljem üle föderaalprokuratuurile, kes uuris vahistamisteni viinud juhtumit.

Kaks väliskontakti, üks seni kinnitamata

Prokuratuur kirjeldab kaht eraldi kontakti välisluurega. Esimesel juhul kirjutas Hanning lekkinud dokumentide põhjal analüüsi, mis oli prokuratuuri hinnangul mõeldud ühe välisluureteenistuse töötajale. Prokuratuur ei saa kinnitada, et analüüs adressaadini jõudis (föderaalprokuratuuri teade).

See ebakindlus selgitab osaliselt kahtlustusi. Nende seas on riigireetmise katse, mis puudutab Hanningu väidetavat kavatsust. See ei tõenda, et analüüs jõudis välismaale.

Teise juhtumi kirjeldus ulatub kaugemale. Prokuratuuri sõnul edastas Hanning mitme aasta jooksul teise riigi luureteenistuse esindajale poliitilist teavet, kasutades osaliselt büroo juhataja dokumente (föderaalprokuratuuri teade). Teda kahtlustatakse ka tegutsemises välisriigi luureteenistuse heaks. Kummagi riigi nime ei avaldata.

Aserbaidžaani seose tõi esile ajakirjandus. Der Spiegel kirjutas, et uurijad kontrollivad seost Aserbaidžaani luureagendiga, kellele analüüs oli mõeldud (WELT). Föderaalprokuratuur keeldus seda teadet kommenteerimast (Reuters).

WELT: liitlased kontrollivad oma faile

Mure välismaal tuleneb luurekoostöö põhimõtetest. BND partnerid jagavad teavet eeldusel, et see jääb Saksamaa kontrolli alla. Reuters teatas Süddeutsche Zeitungile viidates, et failide seas oli materjali Iraani tuumaprogrammi ja Vene sõjaväe kohta ning liitlasriikide salastatud teavet (Reuters).

WELT-i teatel kontrollisid MI6 (Suurbritannia välisluureteenistus), GCHQ (riigi elektroonilise luure asutus) ja mitu USA agentuuri, millist teavet nad olid Berliiniga jaganud (WELT). Ajaleht tsiteeris ka endist MI6 töötajat Matthew Dunni, kelle sõnul oleks ta väga üllatunud, kui suhted BND-ga kannataksid. Avalikkusele teadaolevalt pole leitud failide seas nimetatud ühtki konkreetset Briti ega USA dokumenti.

Paralleelselt tuleb uurida väidetavaid kuritegusid ja selgitada välja, milline teave võis lekkida ning kellele see jõudis. Bundestagi luurejärelevalve komisjoni kuuluv roheliste saadik Konstantin von Notz kutsus valitsust kahju kiiresti välja selgitama. BND president Martin Jäger ütles, et agentuur on alustanud ulatuslikku sisejuurdlust (Tagesschau).

Kui prokuratuur tõendab dokumentide edastamist, tähendab see, et tundlik BND teave liikus aastaid järjestikuste juhtide büroost välja. Juhtumi tõi päevavalgele teise uurimise käigus tehtud läbiotsimine. Kohtuprotsess võib kuriteokahtlusi selgitada, kuid London ja Washington vajavad vastust ka sellele, milliseid nende dokumente failid sisaldasid. Selle peab andma Jäger.