Bosnia valimisliidrid ei ava ELi-kõnelusi

Pühapäevaste üldvalimiste esialgse häälte lugemise järgi juhivad Bosnia ja Hertsegoviina kolmeliikmelise presidentuuri valimisi Denis Bećirović, Darijana Filipović ja Željka Cvijanović (AP, Večer). Ühtegi tulemust pole veel kinnitatud. Presidentuur riiki ei juhi, seega sõltub Bosnia takerdunud ELiga liitumise protsess sellest, kas parteijuhid suudavad moodustada riigivalitsuse ja viia ellu ametlike liitumiskõneluste alustamiseks vajalikud reformid.

Edumaad on suured. Kell 20.02 oli loetud 80% valimisjaoskondade hääled: horvaatide kandidaadil Darijana Filipovićil parteist HDZ BiH oli 92 854 häält, tema lähimal rivaalil Slaven Kovačevićil 55 475 (Klix). Bosnjakide esindaja Bećirović on juba ametis. Serblaste esindaja kohale kandideerib Cvijanović serblaste seas valitseva partei SNSD eest.

SNSD juht Milorad Dodik teatas valimisõhtul, et tema partei võitis, ning tänas Donald Trumpi, Vladimir Putinit ja Serbia presidenti Aleksandar Vučićit (AFP). Dodik ise valimistel ei kandideerinud. DW andmetel ei tohi ta kuus aastat avalikus ametis töötada pärast süüdimõistmist, mis puudutas rahulepet valvava rahvusvahelise kõrge esindaja korralduste eiramist (DW). Seega ei kuulu Dodik ühegi organi koosseisu, mis järgmise valitsuse heaks kiidab. Parteijuhina määrab ta siiski, mida SNSD valitsusega liitumise eest nõuab.

Kes peavad valitsuse moodustamises kokku leppima

Presidentuur tegutseb kollektiivse riigipeana ja juhib välispoliitikat, kuid ei moodusta valitsust. Presidentuur esitab Bosnia riigikabineti ehk ministrite nõukogu esimehe kandidaadi. Seejärel peab 42-liikmeline Esindajatekoda kinnitama nii esimehe kui ka kõik ministrid (OHR).

Riigi Esindajatekoja kohtade jaotust pole veel avaldatud. Esialgsed arvud puudutavad Bosnia kahe osa parlamente: bosnjakide ja horvaatide enamusega Föderatsiooni ning serblaste enamusega Republika Srpskat. SNSD juhtis Republika Srpska parlamendivalimisi 40,95% häältega. Föderatsioonis sai bosnjakide partei SDA 30,63% ja HDZ juhitud koalitsioon 13,89% (DW). Need arvud ei näita, kas riigi tasandil tekib enamus. Küll aga osutavad need juhtidele, kes alustavad valitsuskõnelusi oma kogukonna nimel: SNSD, SDA ja HDZ BiH.

HDZ BiH on aastaid oma esindatuse üle ette heitnud. Föderatsiooni valijad valivad nii bosnjakide kui ka horvaatide esindaja presidentuuri, kuid igaüks saab hääletada vaid ühes neist kahest valimisest (Daytoni põhiseadus, lisa 4). Partei väitel on bosnjakide arvukam valijaskond tänu sellele saanud valida ka horvaatide esindaja, nagu juhtus Željko Komšići varasematel võitudel. Filipovići võit annaks HDZ BiH-le koha, mida partei peab õigusega horvaatidele kuuluvaks. Horvaatia peaminister Andrej Plenković tegi 2. oktoobril Mostaris Filipovići heaks kampaaniat ja ütles, et aeg on valida keegi, kes horvaate päriselt esindab (Index). Tema visiit näitas, et ühe Bosnia valitsuse moodustamise üle läbirääkimisi pidava partei taga seisab avalikult ELi liikmesriigi valitsus.

Takerdunud reformid

ELi pakkumine sõltub tingimuste täitmisest. 2024. aasta märtsis otsustasid ELi juhid alustada liitumisläbirääkimisi, kuid sidusid nende ametliku alguse Euroopa Komisjoni varem loetletud sammude lõpuleviimisega (Euroopa Ülemkogu). Rohkem kui kaks aastat hiljem pole ametlikud kõnelused ikka alanud.

Raha sõltub samadest reformidest. Bosnia leppis kokku 113 meetmest koosnevas reformikavas, mis loetleb muudatused, mida riik peab tegema, et saada raha ELi Lääne-Balkani kasvukavast. Saksamaa poliitiline mõttekoda Konrad Adenauer Foundation teatas enne valimisi, et Republika Srpska ja nelja Föderatsiooni kantoni esindajad olid reformikava takistanud (KAS). Neid piirkondi valitsevad parteid on samad, kelle juhid nüüd valitsuskõnelusi peavad.

Pühapäevaste valimiste tegelik tulemus on see, et presidentuurivalimiste esialgsed häälte arvud näitavad, kes tõenäoliselt asuvad riigi kollektiivse riigipea ülesandeid täitma. Valitsuse moodustamist ega ametlikke ELi-kõnelusi takistavaid reforme need ei lahenda. Nende otsuste taga on SDA, HDZ BiH ja SNSD — partei, mida juhib avalikus ametis töötamise keelu saanud Dodik. Kui koalitsioonikokkuleppega ei kõrvaldata ka nende parteide või liitlaste tõkestatud reformide ummikseisu, pärib järgmine riigivalitsus sama olukorra mis eelmine.