BPM pakub MPS-ile €50 miljardi ühinemist

Banco BPM tegi 7. juunil Monte dei Paschi di Sienale (MPS) ühinemisettepaneku. Tehing looks ligikaudu 50 mld € väärtusega pangagrupi, millel oleks 2900 kontorit ja hinnanguliselt 1,1 mld € sünergiat (Corriere della Sera, Bloomberg). Lõpuleviimisel sünniks varade mahu järgi Itaalia suuruselt teine pank, Intesa Sanpaolo järel. Intesa reageeris mõne tunniga ja kutsus kokku erakorralise nõukogu koosoleku, et valmistada koos Unipoli ja BPER-iga vastupakkumine (Il Fatto Quotidiano). Ühinemine on esimene käik laiemas võitluses Lõuna- ja Põhja-Euroopa panganduse vahel.

Prantsuse pank Itaalia strateegiaga

Prantsuse Crédit Agricole, millele kuulub 22,8% Banco BPM-ist, toetas BPM-i nõukogus ettepanekut üksmeelselt (AdnKronos). Ühinemine lahjendaks Crédit Agricole’i osaluse ligikaudu 12,8%-ni, kuid pank jääks märksa suurema grupi suurimaks aktsionäriks (Corriere della Sera). Arvutus on lihtne: 12,8% 50 mld € väärtusega pangast on rohkem kui 22,8% 20 mld € väärtusega pangast. Itaalia suuruselt teist laenuandjat hakkaks sisuliselt ankurdama Prantsuse pank.

Rooma jaoks lahendab tehing teistsuguse probleemi. Itaalia riigikassale kuulub endiselt 4,8% MPS-ist. See osalus pärineb 2017. aasta 5,4 mld € päästepaketist, kui riik kontrollis pangast 68%. Ühinemise järel langeks riigi osalus alla 2%, mis lubaks valitsusel kuulutada päästmise lõppenuks ilma aktsiaid avatud turul müümata (Quotidiano.net). Rahandusminister Giorgetti on seda väljumisteed näinud ette aastaid.

Lõuna-Euroopa koondub

Neli päeva enne BPM-i teadet saatsid Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania Euroopa Komisjonile ühise ettepaneku. Nende hinnangul hoiab panganduse killustatus ligikaudu 230 mld € likviidseid varasid kinni nii, et raha ei saa euroala riigipiiride vahel vabalt liikuda (Euronews). Lahendusena pakuvad nad vabatahtlikku korda, mis lubaks piiriülestel pangagruppidel kapitali ja likviidsust koondada. Õigusakti oodatakse 2027. aastal.

BPM-i ja MPS-i tehing sobitub juba alanud konsolideerumislainega. BPCE viis aprillis lõpule Portugali Novobanco 6,7 mld € omandamise, mis oli euroala suurim piiriülene pangatehing enam kui kümne aasta jooksul (Challenges). UniCreditile kuulub 34,35% Saksamaa Commerzbankist ning pakkumise tähtaeg on 16. juuni (Finance Magazin). Lõuna-Euroopa pangad kasvatavad mahtu. Põhja-Euroopa regulaatorid ei ole samas tempos liikunud.

Kes maksab, kes võidab

Prognoositud 1,1 mld € sünergiast tuleb suur osa kattuvate kontorite sulgemisest, tõenäoliselt umbes 300 kontorit Lombardias, Toscanas ja Venetos (AskaNews). Koondamisnumbreid ei ole avaldatud, kuid panganduses sünnib kulusünergia peamiselt töötajate arvelt. Selge kaotaja on tööjõud.

Berliin tõkestab samal ajal UniCrediti Commerzbanki-pakkumist rahvuslikel põhjendustel, kuigi toetab põhimõtteliselt pangandusliitu ehk EL-i ühist pangandusjärelevalve raamistikku. EKP ametist lahkuv asepresident Luis de Guindos on öelnud, et Euroopa vajab Ameerika pankadega konkureerimiseks „tõeliselt Euroopa panku” (Bloomberg). Isegi pärast ühinemist oleks BPM-MPS-i väärtus siiski vaevalt 6% JPMorgani turukapitalisatsioonist. Kodused ühinemised loovad riiklikke tšempione, kuid ei sulge Atlandi-ülest vahet.

Lõuna-Euroopa surve likviidsuse koondamiseks põrkub nüüd Saksamaa ja Hollandi vastuseisuga. Need on samad valitsused, kes on üle kümne aasta blokeerinud EDIS-e ehk Euroopa hoiusekindlustusskeemi, mis annaks kogu euroalal pangahoiustele ühise tagatise (European Commission). Ilma selle tagatiseta püsib kapital riigipiiride taga. Ükski pank ei taha saata raha välisriigi tütarpanka, kui kriisi ajal võib vastuvõtva riigi hoiusekindlustus nõrgaks jääda. Lõuna-Euroopa ehitab suuremaid panku. Põhja kapital ei liigu lõunasse enne, kui keegi hoiused tagab. Seda tagajat veel ei ole.