Bremerhaveni €1.35bn NATO-sõlmpunktil puuduvad läbilaskeandmed

Saksamaa kavatseb kulutada 2031. aastani umbes 1,35 miljardit eurot, et muuta Bremerhaveni sadam ja Bremeni lennujaam liitlasvägede vastuvõtu- ja transiidisõlmeks teel NATO idatiiva poole (BMVg, Tagesschau). Plaani aluseks olev kokkulepe ei ole õiguslikult siduv. Seni avaldatud dokumentidest ei selgu, kui kiiresti jõuaksid väed kailt Poola piirini. Just selleks sõlmpunkti rajataksegi.

Milleks raha kulub

Soomustehnika laevaga kohale toomisest on kasu vaid siis, kui rasked sõidukid pääsevad kailt maanteele või raudtee laadimiskohta. Plaani eesmärk on kõrvaldada see kitsaskoht. Saksamaa meedia andmetel hõlmab kava üle 40 meetme, sealhulgas raskesõidukitele sobiva silla, sõidukite ootealad ja uued siseveekaid Kaiserhafeni sadamabasseinis (Süddeutsche Zeitung).

Kohaliku ringhäälingu buten un binneni andmetel läheb sadamatöödele umbes 800 mln eurot, lennujaamale 160 mln ja sadamast kaugemale viivatele ühendustele umbes 100 mln (buten un binnen). Need on seni avaldatud kuluartiklid, mis ei hõlma kogu föderaalsummat.

Kaitseminister Boris Pistorius on kirjeldanud kavandatava võimekuse ulatust. Tema sõnul võib kriisi korral Bremerhavenis varustust ja tehnikaparandust vajada kümneid tuhandeid itta suunduvaid sõdureid (Tagesschau).

Kes millise otsuse teeb

Pistorius, Bremeni linnapea Andreas Bovenschulte ja sadamaoperaatori BLG Logistics juht Matthias Magnor allkirjastasid 29. septembril kavatsuste protokolli (BMVg). Ministeerium nimetab seda edasise töö aluseks. Protokoll ei ole ehitusluba ega hankeleping.

Allkirjastajad teevad edasised otsused eraldi. Föderaaleelarve raha üle otsustab Berliin, Bremeni liidumaa valitsus on aga oma sadamafondist lubanud eraldi üle 212 miljoni euro. Ministeerium esitab selle summa föderaalkava kõrval, mitte selle osana (BMVg).

Sadamat haldav tsiviilettevõte BLG on kokkuleppe osaline, kuid talle pole veel kindlaid ülesandeid määratud. Ettevõtte kohustused selguvad lepingutest, mille üle pole veel läbirääkimisi peetud. Tööde tehnilised nõuded tulevad väljastpoolt Bremenit: need määravad NATO ja Saksamaa riigikaitseplaan Operationsplan Deutschland.

Kus Berliini otsustusõigus lõpeb

Kui sõjaväekolonn Saksamaalt lahkub, otsustavad edasise üle teised valitsused. Rasketehnika vedu Poolas näitab, mida see tähendab. Poola kaitseministeerium sõlmis 11. mail 2026 raudtee-kaubaveoettevõttega PKP Cargo kokkuleppe sõjatehnika raudteeveo arendamiseks (Poola kaitseministeerium). Kas Poola raudteed suudavad kriisi nõutud tempos soomustehnikat itta vedada ja kui palju selleks kulutatakse, otsustab Varssavi.

Selle loo jaoks läbi vaadatud Bremerhaveni dokumendid ei seo sadamasõlme Poola raudteeplaaniga. Samuti ei selgu neist, kui palju sõdureid või sõidukeid suudaks teekond kailt piirini päevas läbi lasta.

Sel nädalal ilmunud teine uudis võib pilti hägustada. Piirkondlik ajaleht HAZ kirjutas, et teise Põhjamere mereväebaasi asukohaks valiti Bremerhaveni asemel Emden (HAZ). Kaitseministeerium ütles väljaandele buten un binnen vaid seda, et kaalumisel on mitu asukohta ja otsuse ettevalmistamine on edenenud, kuid otsust pole veel tehtud (buten un binnen). Mereväebaas oleks sõjalaevade kodusadam. Bremeni kokkulepe sellist baasi ei kinnita ega rahasta.

Allkirjad ja kavandatud eelarve viivad Bremerhaveni projekti kõnedest konkreetsema tegevuseni. Avalikest andmetest ei selgu endiselt, kui palju vägesid ja tehnikat suudaks teekond itta päevas vedada või millal vajalikud ehitustööd heaks kiidetakse. Mõlemad vastused on Pistoriuse ministeeriumi käes: mitu sõdurit ja sõidukit päevas sõlmpunktist läbi liigub ning millal ehitus algab. Kuni ministeerium neid andmeid ei avalda, on Bremerhaven rahastatud sadamaprojekt, kuid selle võimekus NATO idatiiva suunal pole tõestatud.