Fairfordi süüdistus ei toonud ühist vastust

Briti valitsus teatas 12. oktoobril, et Iraani Islami Revolutsioonikaardivägi (IRGC), riigi võimsaim sõjaline ja julgeolekujõud, juhtis „peaaegu kindlasti” kahtlast tegevust RAF Fairfordi lähistel. Inglismaal asuvas baasis paiknevad Iraaniga peetavas konfliktis kasutatavad USA pommitajad (Ühendkuningriigi valitsus). Avalik tõendusmaterjal on seni napp: politsei ei leidnud lõhkekehi ning seitse meest on vahistatud, kuid kellelegi pole süüdistust esitatud (terrorismivastane politsei, Reuters). Kakskümmend üheksa välisministrit tunnustas Ühendkuningriigi hinnangut, kuid nende avaldus ei kohusta ühistele sammudele. Iga valitsus otsustab endiselt ise, kas lubada teistel oma baase kasutada (ühisavaldus).

Mida politsei seni teada on andnud

Juhtum algas 27. septembril umbes kell 00.45, kui Gloucestershire’i politsei sai teate kolmest kahtlasest sõidukist, mis suundusid baasi poole (Gloucestershire’i politsei). Relvastatud politseinikud pidasid sõidukid Whelfordi küla lähedal kinni, vahistasid viis meest ja leidsid pommide asemel sõidukitest bensiini (terrorismivastane politsei).

Politsei pole avalikult kinnitanud, et sihtmärk oli Fairford (Gloucestershire’i politsei). Kõik viis meest vabastati kautsjoni vastu. Hiljem vahistas politsei Londonis veel kaks meest, kes vabastati samuti kautsjoni vastu (terrorismivastane politsei).

Politsei uurimine ja valitsuse luurehinnang on kaks eri asja. Ministrid võivad avaldada hinnangu selle kohta, kes operatsiooni juhtis. Politsei uurib kohapeal toimunut ning prokurör otsustab, kas tõendid võimaldavad süüdistuse esitada. Kohtuprotsessis ei pruugi kunagi selguda, kes korralduse andis, ja luurehinnang ei eelda süüdimõistvat otsust.

Mida London väidab

Peaminister Andy Burnhami valitsus pidas tegevuse Iraanist koordineerimist „väga tõenäoliseks” ja IRGC juhtimist „peaaegu kindlaks” (Ühendkuningriigi valitsus). Iraani suursaadik eitas juba 28. septembril seotust juhtumiga ja nõudis, et Suurbritannia esitaks tõendid (Reuters).

Siseminister Shabana Mahmood ütles, et tegevust koordineeris Iraanis asuv isik, kelle nimi on võimudele teada, kuid ei avaldanud seda (Ühendkuningriigi valitsus). Ükski minister pole avaldanud hinnangu aluseks olevaid luureandmeid.

London kehtestas süüdistusega samal ajal sanktsioonid kahele iraanlasele (Ühendkuningriigi valitsus). Sanktsioonide avaldatud õiguslik alus käsitleb laiemat luuretegevust ja rünnakute kavandamist, kuid Fairfordi seal ei mainita (Ühendkuningriigi sanktsioonide loetelu).

Mida liitlased allkirjastasid ja mille enda otsustada jätsid

Briti partnerid valisid sõnastust hoolikalt. Kakskümmend üheksa välisministrit ütlesid, et „tunnustavad Ühendkuningriigi hinnangut”, jättes IRGC vastutuse järelduse selgelt Londoni omaks (ühisavaldus). Avaldus ei loo ühist sanktsioonide loetelu ega luureandmete vahetamise korda ning ei näe ette automaatset reageerimist järgmisele juhtumile.

NATO ega EL pole avaldust vastu võtnud, seega ei väljenda see kummagi organisatsiooni ühist seisukohta. Näiteks EL-i sanktsioonide kehtestamiseks on vaja ühehäälsust, mis tähendab, et iga liikmesriik saab need blokeerida. Avaldus ei käivita seda menetlust.

Avaldus tunnistab Ühendkuningriigi hinnangut, kuid ei paku liitlaste sõltumatut järeldust ega kokkulepitud vastust. Avalik teave ei näita siiski, milliseid luureandmeid võisid partnerid eraviisiliselt näha.

Avalduse allkirjastamine ei muutnud ka seda, kelle otsustada jääb baaside kasutamine: selle üle otsustavad riikide valitsused. Hispaania allkirjastas avalduse, kuid oli märtsis keelanud USA-l kasutada Rota ja Moróni baase Iraani-vastases operatsioonis, ütles peaminister Pedro Sánchez parlamendis (La Moncloa). Keeldumine eelnes Fairfordi juhtumile ega näita, kuidas Madrid seda hindab. See näitab, et Hispaania otsustab ise, mis tema pinnalt õhku tõuseb.

Kui Briti prokurörid süüdistuse esitavad, puudutab see vahistatute tegevust Fairfordi lähistel, kuid ei pruugi selgitada, kes neile korraldused andis. Sellele küsimusele vastamiseks vajalikku luureteavet pole London avaldanud. Ühendkuningriigi hinnangut tunnustanud valitsused pole lubanud ühist vastust, nii et järgmise samalaadse juhtumi korral otsustab iga Euroopa baasi asukohariik ise, kuidas reageerida.