Britannia vahetab tankid mobiilväe vastu

Challenger 2 tankid lahkuvad Eestist 2027. aasta aprilliks. Nende asemele tulevad mobiilsed tankitõrjemeeskonnad, drooniüksused ja võrku ühendatud seire. Briti sõdurite arv kasvab ligikaudu 800-lt 1200-ni. London panustab sellele, et kergemad ja kiiremini liikuvad üksused heidutavad Venemaad paremini kui piiri lähedal paiknev raskesoomus. See töötab ainult siis, kui laskemoon, kütus ja varuosad on kriisi alguseks juba Eestis olemas.

Briti kaitseministeerium sõlmis 16. juulil Eestiga tegevuskava, mis kujundab senise tankikeskse lahingugrupi ümber mobiilseks tankitõrjejõuks. Varustuse ja laskemoona eelpaigutamine algab tänavu. Ühendkuningriigis jääb pidevasse valmisolekusse terve Briti armee brigaad, mille ülesanne on vajaduse korral Eestit tugevdada.

Sõdurid jõuavad kiiresti. Laskemoon mitte.

Muutus lähtub Ukraina sõja õppetunnist: tankid, millel puudub droonikaitse ja elektroonilise sõjapidamise tugi, muutuvad kalliteks sihtmärkideks. Uus Briti üksus kasutab väga liikuvaid sõidukeid, täppisrelvi, mehitamata süsteeme ja võrku ühendatud juhtimist (Briti kaitseministeerium). Londoni väitel annab see senisest mudelist suurema lahinguväärtuse, sest üksused saab kiiremini kohale tuua ja hajutada.

Päris nihe toimub siiski tarneahelas. Sõdurid võivad Eestisse jõuda tundidega. Rasked varud mitte. Varude eelpaigutamine lühendab aega kriisi alguse ja lahinguvalmis täienduste saabumise vahel. Ühendkuningriigis valmis hoitav brigaad peab liikuma üle Euroopa, võtma kasutusele Eestis ootava varustuse ja jõudma positsioonidele piisavalt kiiresti, et sellest oleks kaitseplaanis kasu. Üleminek on õppustel juba näha: Briti üksused on Eesti Kevadtormi õppusel harjutanud droonidega, kuigi hiljutistel harjutustel osalesid endiselt ka Challenger 2 tankid ja raketiheitjad.

Kaks mudelit, sama probleem

Selle kõrval liigub Saksamaa Leedus teises suunas. Berliin rajab sinna püsivalt paikneva soomusbrigaadi, kuhu kuulub 4800 sõdurit ja 200 tsiviiltöötajat. Siht on 2027. aasta lõpp. Mudel on raskem, suurem ja püsivam, aga ka keerulisem ellu viia. Saksamaa parlamendi kaitsevolinik on kritiseerinud personali kehvi tingimusi. Kaitseminister Boris Pistorius on möönnud, et osa spetsialiste võib olla vaja Leetu määrata, mitte vabatahtlikele loota.

Mõlemad mudelid alluvad uuele juhtimiskihile. Alates 1. juulist 2026 juhib 1. Saksa-Hollandi korpus taktikalises plaanis NATO vägesid Eestis ja Lätis, korraldab õppusi ning koordineerib saabuvate üksuste liitmist kaitseplaaniga (Läti kaitseministeerium, Euronews). Balti kaitsekaart ei ole ühtne: Poola ja Leedu kuuluvad eraldi staabi alla.

Erinevus on tähtis, sest NATO idatiib liigub eemale niinimetatud päästiktraadi mudelist, kus väike eelpaigutatud üksus annab eelkõige poliitilise signaali, et rünnak käivitab liitlaste vastuse. Asemele tuleb eeskaitse, kus kohapealsed ja kiiresti saabuvad jõud peavad rünnaku peatama enne, kui see eesmärgi saavutab. Briti kergem mudel ja Saksa raskem mudel on kaks vastust samale muutusele.

Kes peab vastused andma

Poola on iga Balti riikide tugevdamise logistiline sõlm. Varssavi ei ole Briti otsusele otsest avalikku vastust andnud. Donald Tusk on rääkinud sügisel Poola pinnal toimuvatest liitlasõppustest, kirjeldades Poola rolli vastuvõtu- ja transiidiriigina. Sama proovikivi paistab ka Soome NATO-hoiakust: kollektiivkaitse ja täienduste saabumine loevad ainult siis, kui tugevdamisahel päriselt toimib.

Tegevuskava seob kokku reaalsed mehhanismid: rohkem sõdureid, ümberkujundatud üksus, eelpaigutatud varud, valmisolekus brigaad ja ametlik juhtimisse lõimimine. Selles mõttes on see täpsem kui paljud NATO teadaanded, mis nimetavad eesmärgi, aga mitte selle saavutamise viisi. Vastuseta küsimused jäävad Briti ja Eesti kaitseministeeriumile: kui palju laskemoona eelpaigutatakse, kelle loal seda kasutada saab, milliste sadamate ja lennuväljade kaudu brigaad saabub ning kas pärast üleminekut jääb Eestisse üldse raskesoomust. Heidutus sõltub just neist salastatud detailidest. Kuni neid pole õppustel läbi proovitud, on tegevuskava usutav plaan, mitte tõestatud kaitse.