Brüssel märgib Hispaania korruptsioonitõrje paigalseisu

Pedro Sáncheze valitsus esitleb end demokraatlike normide kaitsjana. Euroopa Komisjoni 17. juulil avaldatud 2026. aasta õigusriigi raportis sai Hispaania korruptsioonivastase töö, lobireeglite ja pooleli oleva kohtureformi eest hinnangu „piiratud edenemine” (European Commission, Ara). Raport ei ole õiguslikult siduv ega too kaasa sanktsioone (Commission Q&A). Poliitiliselt annab see aga Sáncheze kriitikutele Hispaanias ja mujal Euroopas Brüsseli dokumendi, millele nad saavad nüüd viidata.

Mida komisjon leidis

Õigusriigi raport on komisjoni iga-aastane ülevaade kõigi EL-i riikide kohtusüsteemist, korruptsioonivastasest tegevusest, meediavabadusest ja institutsioonilistest kaitsemehhanismidest. Hispaania peatükk loetleb mitu pooleli jäänud parandust.

Korruptsiooniasjades on probleem menetluste aeglus. Suured juhtumid venivad, sest finantsekspertiisid takerduvad ja kohtuasjade juhtimine on nõrk (Infobae, La Voz de Galicia). Hispaanial puudub endiselt kohustuslik avalik lobiregister ning tegelike volitustega sõltumatu järelevalveasutus avaliku võimu aususe kontrollimiseks, kuigi vastav eelnõu on menetluses (20 Minutos).

Kohtusüsteemi puudutav kriitika on põhimõttelisem. Komisjon kordas nõuet muuta CGPJ ehk kohtuvõimu haldava ja kõrgemaid kohtunikke ametisse nimetava nõukogu liikmete valimise korda. Praegune süsteem annab parlamendierakondadele määrava mõju nõukogu koosseisu üle, nõukogu kaudu aga ka sellele, millised kohtunikud karjääris edasi liiguvad (Ara). Brüssel soovib samuti, et peaprokuröri ametiaeg ei sõltuks valitsuse poliitilisest tsüklist. Kui prokuratuuri juhi mandaat liigub koos võimul oleva kabinetiga, tekib vähemalt mulje, et kriminaalmenetlused võivad teenida poliitilisi huve (El Español).

Kõige otsesem märkus puudutas poliitikute sõnakasutust. Komisjon rõhutas, et kohtuotsuste kritiseerimine kuulub demokraatlikku debatti, kuid valitsuse ja parlamendi esindajad peaksid vältima avaldusi, mis õõnestavad kohtuvõimu sõltumatust.

Kellele sõnastus kasulik on

Hispaanias võidab raportist kõige rohkem opositsioon. „Piiratud edenemine” on Brüsseli tsitaat, mida Sáncheze vastased saavad kasutada ilma kogu argumenti ise üles ehitamata (El Mundo). Läbipaistvuse eest seisvad ühendused saavad samuti standardi, millele toetuda, kui nende nõudmisi püütakse parteipoliitiliseks tembeldada. Valitsus saab lööki pehmendada väitega, et tegemist on tavapärase seirega, ning osutada pooleliolevatele eelnõudele.

Väljaspool Hispaaniat haaras raportist kinni Ungari. Enne avaldamist ütles Ungari EL-i asjade minister János Bóka, et raport näitab, kas komisjon hindab liikmesriike samade mõõdupuude järgi (Origo, HVG). Valitsusmeelne Ungari meedia väitis seejärel, et Hispaania kriitika tõendab topeltstandardeid. Sõltumatud Ungari väljaanded lükkasid selle võrdluse tagasi: Hispaania puhul räägib komisjon lobireeglite lünkadest ja aeglastest kohtumenetlustest, Ungari toimikus aga süsteemsest korruptsioonist ning täitevvõimu kontrollimehhanismide lammutamisest. Sarnase valikulise kohtlemise väite esitas ka Slovakkia valitsus, kuid Slovakkia meedia keskendus Bratislava enda puudujääkidele (Aktuality).

Tõendite kaust, mitte jõustamisvahend

Komisjon kirjeldab õigusriigi raportit ennetava seirena. Soovitused ei ole siduvad. Hispaania peatükiga ei kaasnenud rahastuse külmutamist, kohtuasja ega õiguslikku tähtaega. Raporti varasem mõju näitab selle piiri: EU Perspectivesi järgi oli 2025. aasta soovitustest aasta jooksul täielikult või osaliselt täidetud vaid 47%.

Raport muutub mõjusaks siis, kui see haakub vahenditega, millel on tagajärjed: komisjoni algatatud rikkumismenetlusega Euroopa Kohtus või EL-i raha kinnipidamisega seni, kuni reformid on tehtud (Commission). Hispaania suhtes ei ole kumbagi käivitatud.

Komisjon koostas sisuliselt tõendite kausta. Selles on kirjas venivad korruptsiooniasjad, puuduvad lobireeglid, lõpetamata kohtureform ja poliitilised rünnakud kohtute vastu. Kas see sunnib Hispaaniat reforme lõpule viima või jääb järjekordseks uudiseks, mille Madrid üle elab, sõltub Hispaania valitsusest, parlamendist ja kohtusüsteemist. Seni ei ole nad sellele vastust andnud.