Brüssel hoiab Ungari €9 miljardit kinni

Hungary’s reforms remain frozen until Brussels can test the evidence.
Pildikompositsioon · tobriefUngari valitsus teatas 31. augustil, et on täitnud kõik 27 õigusriigi ja korruptsioonivastast tingimust, mille Brüssel sidus ligikaudu 10 mld € külmutatud taasterahaga (Euronews, DTEurope). Péter Magyari valitsus püüab veenda Euroopa Komisjoni, et on Viktor Orbáni õigusriigisüsteemi piisavalt lahti võtnud, et raha vabastada. Täitmise väitmine ja väljamakse saamine on siiski eri asjad. Komisjon on öelnud, et ei saa Ungari vahe-eesmärke hinnata enne, kui Budapest esitab ametliku maksetaotluse. Seda pole veel tehtud (komisjoni pressibriifing).
Raha tuleb EL-i taaste- ja vastupidavusrahastust, koroonakriisi järel loodud fondist, mis maksab liikmesriikidele alles siis, kui nad tõendavad kokkulepitud reformide ja investeeringute elluviimist (RRF-i määrus). Ungari 6,5 mld € toetusi ja 3,5 mld € laene seisis aastaid külmutatuna õigusriigiprobleemide tõttu (komisjoni Ungari kava leht). Sellest on tegelikult kohale jõudnud vaid umbes 920 mln € eelrahastust ehk ettemaksu enne täielikku kontrolli (HVG, ING). Ülejäänud 9 mld € sõltub järgmisest sammust.
Raha liikumist määrab kalender
Nüüd loevad kolm kuupäeva. 31. august oli viimane päev, mil Ungari sai teha samme, mida arvestatakse vahe-eesmärkide täitmisel. Alates tänasest ei saa komisjon uusi meetmeid enam arvesse võtta, ka mitte maksete puhul, mille ta oli juba peatanud (komisjoni sulgemisjuhis, PubAffairs Bruxelles). Budapesti tähtaeg maksetaotluse ja tõendite esitamiseks on 30. september. Brüssel peab väljamakse tegema 31. detsembriks (Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, 2EU Brussels).
Ungari 27 tingimust on ebatavaliselt laiad: 21 puudutab korruptsiooni ja läbipaistvust, neli kohtute sõltumatust ning kaks EL-i raha kasutamise auditeid (Euronews). Nagu kirjutasime eelmisel nädalal, laiendas viimane reform korruptsioonivastast jõustamist, lubades igaühel taotleda prokuratuuri lõpetatud juhtumite läbivaatamist. Komisjon peab nüüd hindama, kas seadused on loonud asutused, mis suudavad korruptsiooni tegelikult uurida, või on need olemas peamiselt paberil.
Mida näitab sihtasutuste vara tagasivõtmine
Ungari tõendipaketi suurim üksikosa on 1284 mld forinti ehk umbes 3,2 mld € väärtuses riigivara tagasitoomine avalikes huvides tegutsevatest sihtasutustest riigi kontrolli alla (Portfolio). Brüssel vaidlustas need sihtasutused, sest Orbáni valitsus kasutas neid ülikoolide, ettevõtete osaluste ja kinnisvara viimiseks nõrga järelevalvega nõukogude alla. Ungari näitab nüüd, et kontroll on riigile tagasi antud.
Kaotajad on nõukogud ja poliitilised võrgustikud, mis seda vara kontrollisid. Suurim neist koondus Orbáni lipulaevaks olnud haridussihtasutuse Mathias Corvinus Collegiumi ümber. Vara viimine ministrite alla asendab aga ühe vastutuslünga teisega (VG). Vara tagastamine ise ei rahasta midagi. Ungari majapidamiste jaoks loeb see, kas komisjoni heakskiit vabastab 9 mld € taasteraha, mis on mõeldud elektrivõrgu uuendamiseks, raudteele ja eluasemele (komisjoni Ungari kava leht).
Tähtajal on mõju
Taaste- ja vastupidavusrahastu tähtaeg ei ole formaalsus. Rumeenia on juba leppinud 770 mln € kaotusega, sest erakonnad ei suutnud enne 31. augustit vastu võtta ühtset avaliku sektori palgaseadust (Romania Insider, Bloomberg). Hispaania kaotas umbes 197 mln €, kui Brüssel lükkas tagasi Madridi alternatiivid diislikütuse maksusoodustuse kaotamisele, kirjutas El Español. Kummalgi riigil ei olnud õigusriigi tingimusi. Raha jäi saamata tavaliste täitmata vahe-eesmärkide tõttu.
Ungari juhtum on keerulisem. European Journal of Risk Regulationis avaldatud akadeemilise analüüsi järgi on Ungari 27 tingimust laiemad kui Poola peamiselt kohtusüsteemi puudutanud pakett, mistõttu on tõendamise töö raskem (Cambridge University Press). Poola näitas, et Brüssel on pärast valitsuse vahetust valmis demokraatlike paranduste eest raha vabastama, kuid Varssavi pidi iga väljamakse jaoks esitama taotluse, lisama tõendid ja ootama hindamist (Rzeczpospolita). Saksamaa kui EL-i suurim netomaksja ehk riik, mis maksab EL-i eelarvesse rohkem, kui sealt saab, ligikaudu 18 mld € aastas (Bundesbank), tahab Magyari reformikurssi toetada, kuid Saksa maksumaksjate jaoks peab tingimuslikkusel olema nähtav sisu (FAZ).
Ungari ei ole raha veel lahti saanud. Ta on pannud Brüsseli lauale tõendipaketi. Komisjon peab nüüd otsustama, kas õiguslik parandustöö on muutunud toimivaks kontrolliks. Selleks on aega detsembrini.
How was this article?
Help us get better
Help us get better
Details about this article
- Model:
- claude-opus-4-6
- Generated:
- 9/1/2026, 2:05:12 AM
- Pipeline run:
- eu_pipeline_20260901_005007
- Watermark:
- SynthID (Google's invisible watermark)
- Human review:
- None before publication