Brüssel survestab Hiinat kaubavahe pärast

Euroopa Komisjon nõuab Hiinalt „käegakatsutavaid tulemusi” kaubanduspuudujäägi vähendamisel. Hispaania meedia hinnangul ulatub vahe ligikaudu 360 miljardi euroni aastas (eldiario.es, La Vanguardia). Saksa meedia on pannud selle lihtsamasse mõõtkavva: umbes 1 miljard eurot päevas liigub Hiina kasuks (Euronews). See on mõjus arv, kuid vajab täpsustust. Kaubanduspuudujääk näitab vahet Euroopa Hiinast ostetud kaupade ja sinna müüdud kaupade vahel. See ei tähenda, et raha kaob majandusest. Poliitiline surve on siiski päris. Keerulisem küsimus on, kas Brüsseli õiguslikud tööriistad, mis uurivad tavaliselt üht toodet korraga, suudavad vastata tööstusstrateegiale, mis töötab tervete tarneahelate kaupa.

Juhtumipõhine õigus tarneahelakonkurentsi vastu

Kaubandusvolinik Maroš Šefčoviči tähtaeg kõlab otsustavalt, kuid EL-i kaubanduskaitse ei tööta hädapidurina. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamiseks peab komisjon tõendama, et välisettevõte müüb EL-i turul kaupa odavamalt kui koduturul, ning näitama, et see kahjustab EL-i tootjaid. Lisaks peab komisjon tõendama otsese põhjusliku seose dumpingu ja kahju vahel (Euroopa Komisjon, EL-i määrus 2016/1036). Subsiidiumivastased menetlused liiguvad sarnast rada: komisjon peab tuvastama konkreetse riikliku toetuse ja näitama, kuidas see kahju põhjustas (WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping). Iga uurimine kestab tavaliselt umbes 14 kuud. „Hiina ületootmisvõimsus” on majanduslik tähelepanek, mitte õiguslik järeldus.

Menetlused juba käivad. Hiina rehvitootjate turuosa Euroopas kasvas ligikaudu 18%-lt 2021. aastal üle 30%-ni 2025. aastal ning mõne tootja puhul võivad kavandatavad tollimaksud ulatuda 45,3%-ni (Le Figaro). Elektriautode tollimaksud lõid pretsedendi. Ent iga juhtum kaitseb üht osa EL-i tööstusest, tõstes samal ajal kulusid importijatele, allhankijatele ja vahel ka tarbijatele.

Neli pealinna, neli riskihinnangut

See ei ole ühel häälel kõnelev „Euroopa Hiina vastu”. Igal valitsusel on oma arve.

Saksamaa liigub EL-is karmima joone poole, kuid kardab vastulööki. Riigi autotööstuses on Euronewsi järgi teatatud enam kui 100 000 töökoha kadumisest. Kieli teadlaste hinnangul seletab Hiina konkurents siiski vaid umbes kolmandikku Saksamaa maailmaturu kaotustest; ülejäänu tuleb kõrgetest energiakuludest ja kodustest probleemidest (FAZ). Saksamaa galliumiimpordis kasvas Hiina osakaal 28,9%-lt 2023. aastal 47,4%-ni 2025. aastal (Merkur). Gallium on kiipides ja LED-ides kasutatav metall. Kui Hiina piirab selle eksporti, tunnevad Saksa kiibi- ja elektroonikaettevõtted mõju kiiresti. Berliin tahab sihitud meetmeid ja tarneahelate hajutamist, mitte tollisõda (Spiegel).

Prantsusmaa kuulub Hiina kaubanduse küsimuses EL-i karmimate häälte sekka. Pariis on osutanud, et Hiina pistikhübriidid jäävad praegu elektriautodele suunatud tollimaksudest välja, mis jätab müügivoo ümbersuunamiseks lünga (Le Figaro). Hispaania toetab järelevalvet, kuid kardab vastumeetmeid sealiha, veini ja kangete alkohoolsete jookide ekspordile (Vinetur). Holland on karmistanud kiibitootmisseadmete ekspordikontrolli Hiinasse, kuid lobistab samal ajal Washingtonis uute piirangute vastu, mis võiksid kahjustada riigi suurimat tehnoloogiaettevõtet ASML-i (Reuters). Tollimakse kõige jõulisemalt nõudvad valitsused ei kanna alati suurimat vastumeetmete riski. See piirab EL-i ühist tegutsemisruumi.

Põhjuslikkuse testist Brüssel mööda ei pääse

WTO reeglid nõuavad, et kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile, kui seda selgitavad teised tegurid (WTO dumpinguvastane leping). Kui Saksamaa tööstuse nõrkus tuleneb osalt energiakuludest ja alainvesteeringutest, ei saa komisjon kogu kahju õiguslikult Hiina hinnastamise arvele kirjutada. Vahe ebaausa väliskonkurentsi ja koduste ebaõnnestumiste vahel määrab, mitu juhtumit Brüssel võidab.

Oktoobrini annab tähtaeg komisjonile läbirääkimisruumi. Pärast seda sõltub EL-i vastus sellest, kas toode-toote haaval koostatud õiguslikud toimikud kasvavad kokku lahenduseks, mis vastab probleemi suurusele. Samal ajal jääb küsimus, kes iga sammu eest maksab: tollimaksudega kaitstud töötajad, kallimaid sisendeid neelavad tehased või Hispaania seakasvatajad ja Saksa autotarneahela ettevõtted, kes tunnevad Hiina vastulööki esimesena.