Brüssel kaalub 400 miljonit uut heiteluba

Euroopa Komisjon avaldab 17. juulil EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi ülevaate. See süsteem ehk ETS on Euroopa peamine viis panna saastamisele hind. Valik on sirgjooneline: kas hoida tööstuse heitelae karmistamist senisel kursil või anda rasketööstusele rohkem aega ja rohkem tasuta lubasid (Euroopa Parlament, Carbon Herald).

Vaidlus selle üle, kas reeglid on liiga ambitsioonikad, varjab ebamugavat tõsiasja. Tasuta lubade helde jagamine on juba nõrgendanud CO₂ hinna mõju suurele osale rasketööstusest. Riigid on samal ajal kasutanud lubade müügitulu sageli kõigeks muuks kui ettevõtete puhtamale tootmisele aitamiseks.

Kuidas heitelagi töötab

ETS on ülempiiri ja kauplemise süsteem. EL seab elektrijaamadele, terasetootjatele, tsemenditehastele, lennufirmadele ja laevandusettevõtetele koguheite lae. Iga ettevõte peab hoidma ühe kaubeldava loa iga õhku paisatud CO₂ tonni kohta.

Lagi väheneb igal aastal kindla määra võrra. Alates 2028. aastast on see määr 4,4% (Argus). Sellise tempo juures jõuab lubatud heitemaht nulli umbes 2039. aastal.

Komisjonilt oodatakse ajakava pikendamist. Ametnikud on andnud mõista, et lubasid väljastatakse „sügavale 2040. aastatesse", ning Poola soovib viia iga-aastase vähendamise ligemale 3% tasemele (Euronews).

Ettepanek sisaldab ka niinimetatud investeerimiskiirendit: 400 miljonit uut luba, mis müüakse oksjonil, et koguda raha puhta tehnoloogia investeeringuteks. Seda kirjeldatakse kavandatava tööstuse süsinikuheite vähendamise panga esimese etapina (S&P Global).

Rohkem lubasid turul tähendab madalamat hinda. Ettevõtted, kes ostsid load varem kallimalt, kannavad kahju. Need, kes ootasid, saavad reeglite täitmise odavamalt.

Tasuta load on lööki juba pehmendanud

CO₂ turuhind on ligikaudu 70 € tonni kohta, kuid enamik tööstusheitjaid ei maksa sellele lähedast hinda. Saksamaa keskkonnaameti andmetel said energiamahukad ettevõtted 2025. aastal peaaegu 91% lubadest tasuta ning turul oli endiselt umbes miljardi sertifikaadi suurune ülejääk (Frankfurter Rundschau).

Kõrge turuhind mõjutab vähem, kui ettevõte saab suurema osa lubadest tasuta. Paljude tööstusettevõtete tegelik kulu oli ligemal 10 € tonni kohta (Aither).

Tasuta lubade algne eesmärk oli vältida süsinikuleket: tootmise ja töökohtade liikumist riikidesse, kus CO₂ hinda ei ole. SteelWatchi hinnangul said kolm suurt terasetootjat aga 25,7 miljardi € väärtuses tasuta lubasid, samal ajal kui heite vähendamisse investeeriti vaid 3,2 miljardit € (Euronews). Kaitse tootmise lahkumise vastu muutus osaliselt toetuseks muutuste edasilükkamisele.

Kümme riiki tahavad rohkem ruumi, kaks hoiatavad varajaste tegutsejate karistamise eest

Itaalia ja Poola juhitud kümne riigi avaldus väidab, et praegune kurss võib viia tööstuse Euroopast välja (Eunews). Poola positsiooni muudab teravamaks kivisöel põhinev elektrisüsteem: sama CO₂ hind tabab Poola tehast tugevamalt kui Prantsuse konkurenti, kes kasutab tuumaelektrit (Energetyka24).

Itaalia terase- ja tsemendisektor seisavad samuti kasvavate kulude ees, sest tasuta lubade järkjärguline vähendamine algas 2026. aasta jaanuaris (Bruegel).

Rootsi ja Soome on teisel poolel. Rootsi kliimaminister Jessica Rosencrantz on öelnud, et Stockholm seisab reeglite nõrgestamise vastu, sest fossiilivaba terasesse miljardeid investeerinud ettevõtted ei peaks kaotama eelist odavamale saastavale tootmisele (Omni). Vesinikupõhisesse tootmisse investeeriv Saksa terasetootja Saarstahl hoiatas, et lõdvemad reeglid hoiavad saastava terase kunstlikult konkurentsivõimelisena (Zeit).

Kuhu CO₂ raha läks

See, kuidas riigid lubade oksjonituluga ümber käivad, on sama oluline kui heitelae tase. Poola on saanud ETS-ist alates 2012. aastast üle 200 miljardi zloti. Aastatel 2024–2025 läks 32,5 miljardi zloti suurusest tulust üle 26 miljardi zloti üldisesse riigieelarvesse, samal ajal kui otse kliimaeesmärkidele suunati umbes 32 miljonit (Money.pl).

Kui valitsused jätavad raha eelarveauke täitma, mitte ei kasuta seda ettevõtete ja majapidamiste kohanemise toetamiseks, jääb tööstusele kulu, kuid puudub avalik investeering, mille rahastamiseks süsteem loodi.

Euroopa CO₂-turg on vähendanud süsteemiga kaetud heidet alates 2005. aastast ligikaudu poole võrra (Florence School of Regulation). Tööstuse suurem ümberkorraldus seisab siiski ees. Kui komisjon pikendab tasuta lubade ajastut ilma investeerimistingimusi karmistamata, kaitseb ta rohkem tänaseid tootjaid kui rahastab homset tööstust.