Bulgargaz külmutab Botase tasud

Bulgaaria riiklik gaasitarnija Bulgargaz ja Türgi Botas külmutavad oma gaasitaristu lepingu 15 kuuks. Selle aja jooksul maksab Bulgargaz ainult tegelikult kasutatud toruvõimsuse eest, mitte enam fikseeritud tasu broneeritud ligipääsu eest ka siis, kui gaas sealt ei liigu (fakti.bg). Riigiettevõtte jaoks, mis maksis Türgi kaudu veeldatud maagaasi taristule ligipääsu eest suuri päevatasusid sõltumata tarnetest, tähendab see otsest kululeevendust.

Kuidas kriisikindlustusest sai arve

Leping pärineb 2023. aasta algusest, kui Euroopa valitsused otsisid kiiresti alternatiive Venemaa torugaasile. Bulgaaria tagas endale Türgi taristu kaudu ligipääsu, sealhulgas veeldatud maagaasiga seotud impordikanalitele. Kui mõni teine tarnekanal oleks tõrkunud, olnuks Sofial varutee olemas.

Probleem peitub võimsuslepingute loogikas. „Võimsus” ei ole gaas ise, vaid õigus kasutada torujuhtmes või sisenemispunktis ruumi. Võimsustasu sarnaneb parkimiskoha rendiga: maksad ka siis, kui autot kohal ei ole. Kui gaasi nappis ja hinnad kõikusid järsult, oli broneeritud ruumi eest maksmisel selge mõte.

Turg on vahepeal muutunud. EL-i gaasitarbimine on kriisieelse tasemega võrreldes langenud ligikaudu 17% (Blockonomi). Euroopa Komisjon teatas 2026. aasta juulis, et ei näe järgmise talve gaasivarustuskindluses vahetuid probleeme (European Commission). EL-i energiaregulaatorite amet ACER kinnitas, et hulgiturud on pärast 2022.–2024. aasta kriisi veelgi stabiliseerunud (2EU Brussels).

Väiksem nõudlus ja rahulikum tarneolukord tähendavad, et Bulgargaz kasutab Türgi suunda vähe. Fikseeritud tasu ei näinud enam välja kindlustuse, vaid kuluna, mille eest ei saada piisavalt vastu. Mõni päev enne lepingu külmutamist ütles Bulgaaria energiaminister, et läbirääkimised on endiselt „tööfaasis” ja lõplikke tingimusi ei ole kokku lepitud (blitz.bg). Protokoll on seega ajutine lahendus, mitte puhas väljumine lepingust.

Kes võidab ja kes ootab edasi

Esimene võitja on Bulgargaz. Fikseeritud kulude vähenemine parandab ettevõtte rahavoogu. Botas hoiab samal ajal lepingu elus ega pea tegelema vaidluse teravnemise või maksmata arvetega.

Bulgaaria tarbijad ei peaks sellest siiski kohe odavamaid gaasiarveid ootama. Juulikuu reguleeritud hind oli 37,70 eurot/MWh ilma ligipääsu- ja ülekandetasudeta, mis tähendas 5,84% kuist tõusu, ehkki hind jäi endiselt alla mõnele Euroopa võrdlustasemele (serbia-energy.eu). Kas Botase lepingu leevendus jõuab lõpuks kodutarbijate tariifidesse, sõltub Bulgaaria regulaatori käsitlusest ja sellest, kui palju vajab Bulgargaz vabanevat raha mujal.

See „mujal” on suur. Sofia kaugküttefirma Toplofikatsiya võlad ulatuvad umbes 1,2 miljardi euroni, mis on otseselt seotud ka Bulgargazi bilansiga (fakti.bg). Botase tasude külmutamisest tekkiv sääst võib seetõttu minna süsteemi kahjude katteks, mitte majapidamiste hindade alandamiseks.

Miks naabrid seda jälgivad

Lepingu külmutamine on oluline ka väljaspool Bulgaariat, sest Kagu-Euroopas käib gaasiteede ehitamise ja täitmise konkurents. Kreeka kaudu töötab Bulgaariani IGB ühendustoru, mille aastavõimsus on 3 miljardit kuupmeetrit ja mida saab suurendada 5 miljardini. Kreekal on ka kaks veeldatud maagaasi terminali (ICGB). Rumeenia ootab 2027. aastal esimest gaasi Neptun Deepi Musta mere maardlast, mille püsitoodanguks kavandatakse umbes 8 miljardit kuupmeetrit aastas (OMV Petrom).

Kui Türgi kaudu ligipääs jääb pikemas vaates odavamaks, nõrgeneb Kreekaga seotud marsruutide äriline põhjendus. Kreeka meedia on sellele riskile ka tähelepanu juhtinud (gr.euronews.com). Seni ei ole siiski tõendeid, et lepingu külmutamine oleks Kreeka taristust mahte ära toonud.

Bulgaaria ei pea Türgi suunast loobuma. Tal on vaja, et selle hind vastaks optsioonile, mida saab vajadusel kasutada, mitte arvele, mida tuleb maksta sõltumata kasutusest. Järgmise 15 kuu jooksul on see tingimus täidetud. Kas ajutisest külmutamisest saab püsiv ümberkorraldus, sõltub uuest läbirääkimisest, mille tingimusi ei ole avaldatud. Praegu sai Bulgaaria leevendust kallilt kindlustuspoliisilt, mitte vabanemist lepingust. Tarbijani ei pruugi sääst jõuda, kui koduse energiasüsteemi võlad selle enne ära neelavad.