Bulgaaria kaalub vetot 21. Venemaa sanktsioonipaketile

EL-i 21. sanktsioonipakett Venemaa vastu võtab kuju. Diplomaatide sihikul on nafta varilaevastik, Venemaa pangad ja Vene õigeusu kirik (Hromadske, S&P Global). Sofias käib samal ajal vaidlus, kas Bulgaaria peaks blokeerima paketi osi, et kaitsta patriarh Kirilli ja Lukoiliga seotud huve. Vaidlus on oluline, sest ühe liikmesriigi vastuseis võib peatada sanktsioonid kõigi 27 jaoks.

Selline haavatavus on lepingutesse sisse kirjutatud.

Kuidas üks valitsus peatab ülejäänud

EL-i sanktsioonid kuuluvad ühise välis- ja julgeolekupoliitika alla. See on valdkond, kus liikmesriigid jätsid välispoliitika riikliku kontrolli alla ega andnud otsustusõigust täielikult Brüsselile. Euroopa Liidu lepingu artikkel 31 seab vaikereegliks ühehäälsuse: iga valitsus peab nõustuma, muidu otsust ei sünni (nõukogu sanktsioonide selgitus).

Menetlus käib kahes astmes. Kõigepealt lepivad valitsused poliitiliselt kokku, keda ja miks sanktsioneeritakse. See toimub Euroopa Liidu lepingu artikli 29 alusel. Seejärel muudab eraldi määrus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel poliitilise otsuse siduvateks majanduspiiranguteks, mida peavad järgima pangad ja ettevõtted kogu ühtsel turul (Verfassungsblog).

Veto asub esimeses astmes. Kui üks pealinn poliitilise otsusega ei nõustu, ei käivitu ka majanduslik rakendusmehhanism. Ülejäänud 26 ei saa vastuseisjat üle hääletada nii, nagu nad saavad teha paljudes siseturu küsimustes.

Ühel valitsusel, kellel on kitsas kodumaine huvi, tekib seega mõjuvõim kogu paketi üle. Teised peavad valima, kas vastuseisuga kohaneda või paketist ilma jääda.

Ungari näitas, et võte töötab

Budapest kasutas seda taktikat 2022. aastal. Ungari nõudis, et Vene õigeusu patriarh Kirill eemaldataks EL-i kuuendast sanktsioonipaketist. EL andis järele ja jättis Kirilli nimekirjast välja, et säilitada laiem kokkulepe (Reuters, Politico). Ungari ei pidanud teisi veenma, et Kirill väärib kaitset. Piisas sellest, et tema nime säilitamise hind muutus kokkuleppe hoidmise hinnast kõrgemaks.

Õppetund jõudis edasi. Bulgaaria president ähvardas 2023. aastal vetostada sanktsioonid Venemaa tuumasektorile (Reuters). Nüüd püüavad Bulgaaria poliitilised jõud saada 21. paketist välja Kirilli ja Lukoiliga seotud punkte. Lukoil opereerib Burgases Bulgaaria suurimat rafineerimistehast (S&P Global). Kuna tehas on Bulgaaria kütusevarustuse keskne osa, annab see Sofiale mõjuvõimu, mis ulatub ususümboolikast palju kaugemale.

Avalikke tõendeid Ungari ja Bulgaaria praeguse positsiooni koordineerimise kohta ei ole (nõukogu Venemaa sanktsioonide leht). Olulisem on mehhanism ise: koordineerimist polegi vaja. Kui üks valitsus on näidanud, et ühe nime ümber tekkinud vastuseis võib muuta kogu sanktsioonipaketti, mõistab iga kodumaise tundliku teemaga pealinn, kuidas tööriist toimib.

Põhjused võivad erineda: energiasõltuvus, rafineerimistehase roll, usulised sidemed. Mõjuvõim tuleb samast kohast. Ungari ja Slovakkia said kuuenda paketi ajal torujuhtmeerandid, viidates sisemaariikide energiavarustusele (nõukogu kuues pakett). Tänavu lükkasid nad 20. paketti edasi Ukraina-vaidluse tõttu, enne kui aprillis vetost loobusid (The Geopost). Blokki pole vaja. Ühehäälsuse reegel annab mõjuvõimu ise.

Mis on veel ebaselge

Suurim lünk puudutab Bulgaaria nõudmise ametlikku staatust. Lepingumehhanismid ja Ungari pretsedent on selged. Avalikud nõukogu dokumendid ei kinnita aga, kas Sofia on ametlikult taotlenud nimede või kirjete eemaldamist 21. paketi lisa kavandist. Bulgaaria poliitilisest vaidlusest kirjutab kohalik meedia; nõukogu läbirääkimised on suletud. Kas sellest saab tegelik blokeering või ainult läbirääkimiste eelne signaal, sõltub sellest, mida Sofia teeb siis, kui diplomaadid esitavad lõpliku teksti.

Kahekümne sanktsioonipaketi järel (nõukogu Venemaa sanktsioonide leht) on EL ehitanud Venemaa vastu tugeva majandusliku surve. Iga uus voor peab siiski läbima sama ühehäälsuse luku. See peegeldab teadlikku lepingulist valikut hoida välispoliitika liikmesriikide kontrolli all. Hind kasvab iga korraga: kui ülejäänud 26 lepivad kitsa vastuväitega, et päästa pakett, õpib järgmine pealinn, et taktika on olemas ja EL maksab tõenäoliselt hinna, et kokkulepe alles jääks.