EL nõuab Bulgaarialt eelarveparandust

Euroopa Komisjon soovitab Bulgaaria suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust vahetult pärast riigi euroalaga liitumist. See muudab Bulgaaria esimese euro-aasta eelarve sisuliselt paranduskavaks. Eelarvepuudujääk ehk riigi kulude ja tulude aastane vahe kasvas 2024. aasta 3,0%-lt SKP-st 2025. aastal 3,5%-le. Komisjoni 2026. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketi prognoosi järgi tõuseb puudujääk 2026. aastal 4,1%-le ja 2027. aastal 4,3%-le. Eurostati andmetel liitus Bulgaaria euroalaga 1. jaanuaril 2026 ning Fakti teatel kavatseb komisjon menetlusega edasi minna.

Riigivõlg ehk varasemate laenude kogumaht jätab Sofiale veel manööverruumi. Avalik võlg küll kasvab, kuid jääb EL-i võlakriteeriumist kaugele allapoole. Surve tuleb iga-aastasest puudujäägist. Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis piiras ka kaitsekulude argumenti: 2025. aasta sõjalisi kulutusi saab arvestada vabastusklausli all, mis võimaldab lisakaitsekulude tõttu hinnangut pehmendada, kuid 2026. aasta piiriületust ei saa enam täielikult kaitsekuludega seletada, vahendas BTA.

Eelarvematemaatika jõuab Sofiasse

Töönumbriks saab nüüd netokulu. See tähendab riigi rahastatud kulusid pärast seda, kui arvutusest on välja võetud näiteks EL-i raha ja osa ajutisi kulusid; määrus 2024/1263 teeb sellest peamise kulunäitaja. Peaminister Galab Donev ütles parlamendis, et komisjon on viidanud netokulu vähendamisele 0,5% võrra SKP-st. Tema sõnul läheb umbes 76% kuludest palkadeks, sotsiaalmakseteks ja pensionideks ning ligikaudu 24% investeeringuteks, teatas BTA.

See jaotus määrab poliitilise vaidluse. Kui 76% kuludest on seotud palkade ja toetustega, ei piisa kontorikulude kärpimisest. Sofia peab valima aeglasema palgakasvu, pensionide indekseerimise muutmise, rangema maksukogumise, hangete kärpimise, investeeringute edasilükkamise, uue laenamise või nende kombinatsiooni vahel. Iga valik tõstab koormuse eri rühmale: avaliku sektori töötajatele, pensionäridele, tarnijatele, ehitusfirmadele, maksumaksjatele või tulevastele eelarvetele.

Maksukogumine on puhtaim tee

Donevi eelistatud tee on koguda rohkem raha ilma põhimakse tõstmata. Ta on lubanud samme varimajanduse ehk raamatupidamisest välja jäetud äritegevuse vastu ning paremat maksukogumist. Samal ajal on ta öelnud, et põhimaksud ja sotsiaalkindlustusmaksed ehk palgalt makstavad hüvitiste rahastamise tasud ei tõuse. Tema kava sisaldab ka ametiasutuste ühendamist, teenuste viimist võrku, kulupiiranguid ja palgakontrolli tööriistu, mille peamine mõju avaldub 2027.–2028. aastal, kirjutas Investor.bg.

See tee soosib makse korrektselt maksvaid ettevõtteid, sest sularahas ja raamatupidamisest mööda tegutsevad konkurendid kaotavad osa oma hinnaeelisest. Halduskokkuhoid tabab teist rühma. Avaliku sektori töötajaid võivad oodata ametikohtade vähenemine või asutuste ümberkorraldamine. Kodanikud võivad maksta kaudselt, kui ühendatud teenused muutuvad aeglasemaks või raskemini kättesaadavaks.

Horvaatia näitab, miks digitaalselt kontrollitav maksusüsteem valitsustele meeldib. Selle fiskaalsüsteem, mis registreerib digitaalselt arveid ja kviitungeid, on töödelnud üle 56 miljoni e-arve enam kui 325 000 ettevõttes. Nende seas on 96 000 väikest maksumaksjat, kes kasutavad tasuta rakendust, kirjutas Poslovni. See viitab, et Bulgaaria saab varjatud tegevust nähtavamaks teha ilma maksumäärasid tõstmata. Risk on süsteemi ülesehituses: kui halduskoormus langeb peamiselt väikestele ettevõtetele, kasvab poliitiline hind kiiresti.

Laenuturud jälgivad

Rumeenia näitab venitamise karmimat külge. Termene kirjutas, et riigi puudujääk oli 2025. aastal 7,9% ja avalik võlg 59,3% SKP-st. Selline kooslus võib tõsta laenukulusid ehk intressi, mida investorid raha laenamise eest nõuavad. Malta on vastupidine näide: menetlus lõpetati pärast seda, kui puudujääk liikus püsivalt alla piirmäära, teatas Bluewin.

Bulgaarial on Rumeeniast rohkem ruumi, sest võlatase on madalam. Eelarve struktuur teeb paranduse siiski kontsentreerituks. Järgmine eelarve peab näitama, kui palju tuleb maksukogumisest, palkadest, pensionivalemitest, hangetest, investeeringute ajastamisest või laenamisest. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus teeb arvutuse avalikuks; Sofia otsustab endiselt, kelle sissetulek, teenus või marginaal selle alla neelab.