Bulgaaria peatab söekaevanduste abi

Bulgaaria ei saa eraldada riigieelarvest raha Mini Maritsa Eastile, riigi kaguosas asuvale suurele pruunsöekaevandusele, enne kui Euroopa Komisjon otsustab, kas tegemist on lubatud riigiabiga. Kaevandus on Stara Zagora piirkonna majanduse keskmes: söetööstus on seal aastakümneid olnud peamine tööandja. Komisjoni otsus määrab, kas raha jõuab töötajate ja kohalike kogukondadeni või hoiab kaevanduse lihtsalt veel mõneks kuuks töös.

Miks Sofia peab enne luba küsima

EL-i õigus käsitab osa toetusi riigiabina, kui avalik raha annab ühele ettevõttele või sektorile konkurentide ees ebaõiglase eelise. Sellise riski korral peab valitsus enne väljamakset küsima Euroopa Komisjonilt heakskiitu ja ootama otsuse ära (ELTL artikkel 108).

Bulgaaria probleem on selles, et toetuse eesmärk pole üheselt selge. Energiaministeerium on sidunud raha kaevandusalade korrastamisega. Kaevandus ise on aga taotlenud igakuist toetust palkade ja jooksvate kulude katmiseks (Investor.bg). Need on kaks erinevat taotlust ning Brüssel hindab neid eri mõõdupuuga.

Palgatoetus või üleminekuraha

Raha, mis hoiab ettevõtet igapäevaselt töös, näiteks palkade, elektriarvete või tegevuskahjumi katmiseks, on EL-i riigiabireeglites tegevusabi. Söesektoris on seda kõige raskem põhjendada. Sisuliselt toetab riik nii kaevandamise jätkamist. Komisjoni kliima-, energia- ja keskkonnaabi suuniste järgi peab selline abi olema tõendatult vajalik, muutma ettevõtte käitumist ega tohi ületada tegelikke üleminekukulusid (CEEAG).

Raha koondamishüvitisteks, ümberõppeks, maa taastamiseks või uue majandustegevuse loomiseks söepiirkondades on lihtsam kaitsta. Selline toetus katab söest väljumise, mitte söes püsimise kulu (nõukogu otsus 2010/787/EL).

Toetuse silt määrab, kes tegelikult raha saab. Kui raha läheb ettevõtte kontole, võidavad juhtkond ja praegused töötajad, kuid ainult järgmise rahapuuduseni. Kui raha jõuab töötajateni lahkumishüvitiste või ümberõppe kaudu, saavad leibkonnad ajutise silla ka siis, kui söetootmine väheneb. Kui raha kulub maa korrastamisele, võidavad Stara Zagora ümbruse omavalitsused ja töövõtjad.

Igas variandis maksab Bulgaaria maksumaksja. Risk on aga ebaühtlane. Kui Brüssel otsustab hiljem, et tegemist oli ebaseadusliku riigiabiga, võib Sofia olla sunnitud raha ettevõttelt tagasi nõudma. Valitsus oleks siis raha kulutanud, komisjoni silmis usaldusväärsust kaotanud ja jätnud kaevanduse endiselt ilma üleminekuplaanita.

Mida näitab Saksamaa söest väljumine

Selgeim võrdlus tuleb Saksamaalt. Kui Berliin hüvitas pruunsöeettevõtetele elektrijaamade ennetähtaegse sulgemise, kiitis komisjon heaks 2,6 mld € RWE-le ja 1,75 mld € LEAG-ile (Euroopa Komisjon). Otsustav oli raha jaotus. Saksamaa eraldas kulud kolmeks: ettevõtete hüvitised söest väljumise seaduse alusel, struktuuritoetus mõjutatud piirkondadele ning töötajate üleminekuprogrammid (KVBG). Selline ülesehitus läbis komisjoni kontrolli. Bulgaaria pole seni samasugust selgust näidanud.

Rumeenia kogemus on hoiatus. Teine pruunsöekompleks CE Oltenia soovis teadete järgi riigilt tagasi saada umbes 900 mln leud (Libertatea). Vaidlus põimus Rumeenia EL-i taasterahastu kohustustega, mis suurendas poliitilist ja rahalist survet (Energynomics). Bulgaarial on sarnane oht. Endine asepeaminister Atanas Pekanov hoiatas, et reformide täitmata jätmine võib panna kaalule umbes 1 mld €. See raha on seotud EL-i üleminekufondide ning Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskavaga, mille kaudu EL seob pandeemiajärgsed väljamaksed reformilubadustega (Fakti).

Mida veel ei ole näha

Bulgaaria ametlikku taotlust Euroopa Komisjonile pole avalikustatud (komisjoni menetlused). Väljaspool toimikut ei saa keegi kindlalt öelda, mida Sofia täpselt pakub, kui suur summa on kõne all või milliseid tingimusi valitsus on lubanud.

Mida kauem käsitleb Bulgaaria „raha kaevandustele” ühe üldise lubadusena, seda raskem on komisjoni kontrollist läbi pääseda. Saksamaa õppetund on praktiline: söepakett peab eristama raha, mis läheb ettevõttele, töötajatele ja piirkonnale. Sofia proovikivi on need piirid tõmmata enne, kui raha otsa saab.