Bulgaaria turvab Bezmeri baasi

Bulgaaria tugevdas Bezmeri lennubaasi julgeolekut pärast Financial Timesi lugu, mida vahendasid mitu väljaannet ja mille järgi Iraaniga seotud osalised olevat arutanud võimalikke rünnakuid USA sõjaliste sihtmärkide vastu Kagu-Euroopas (Stars and Stripes). Bulgaaria ametivõimud ei ole sellise plaani olemasolu kinnitanud. NATO peasekretär helistas Bulgaaria peaministrile ja kordas alliansi kollektiivkaitse lubadust. Avalikest andmetest ei nähtu siiski kinnitatud Iraani rünnakuplaani ega uut NATO operatiivotsust.

Nagu To Brief kirjutas loo esmakordsel ilmumisel, on tegelik haavatavus olemas: Bulgaaria parlament lubas USA tankerlennukite ajutise paigutamise Bezmerisse oktoobrini. Järgnenud reaktsioon näitab, kuidas alliansipoliitika muudab kinnitamata ohu valmisoleku demonstratsiooniks.

Nähtavad ettevaatusmeetmed, madal hinnatud risk

Siseminister Ivan Demerdzhiev ütles, et Bulgaaria on Bezmeri ümbruses rakendanud ennetavaid meetmeid, mis vastavad „palju kõrgemale ohutasemele“ kui see, mida luureteenistused tegelikult hindavad (Investor). Kaitseminister Dimitar Stoyanov ütles sisuliselt vastupidist: risk on äärmiselt madal, Bulgaariale ega USA lennukeid võõrustavatele objektidele otsest ohtu ei ole ning julgeolekukeskkond ei ole muutunud (Fakti, Сега). Sama hinnangut kinnitas väidetavalt ka sõjaväeluure dokument (24 часа). Ükski Bulgaaria luureteenistus ei ole avalikult sõna võtnud. Salastatusest vabastatud hinnangut ei ole avaldatud.

Loo tuum on vahe nähtavate ettevaatusmeetmete ja ametliku riskihinnangu vahel. Bulgaaria valvab Bezmerit ohu eest, mida riigi enda kaitseministeerium kirjeldab tühisena.

Heidutus, mitte operatsioonid

NATO peasekretär Mark Rutte ütles peaminister Rumen Radevile, et liitlasväed ja -vahendid on valmis igale ohule vastama ja selle neutraliseerima (BNR, Sofia Globe). Poliitiliselt on see kaalukas sõnum. NATO mehhanismides ei järgnenud sellele aga nähtavat sammu: ei artikli 4 konsultatsiooni, mille kaudu liitlane saab julgeolekumure kollektiivseks aruteluks tõstatada, ei Põhja-Atlandi Nõukogu ehk NATO peamise poliitilise otsustuskogu istungit ega uut missioonikäsku.

Kontrast hiljutiste juhtumitega on selge. Kui Poola ja Rumeenia õhuruumis toimusid mõni päev varem intsidendid, avaldas NATO liitlaste ühise avalduse ja kutsus liitlased kokku (NATO). Bulgaaria Iraani-toimiku puhul samaväärset sammu ei järgnenud.

Kreeka reaktsioon annab teise võrdluspunkti. Kreeka meedia kirjutas, et Ateena kaalub võimalikku Patrioti õhutõrjesüsteemide toetust Bulgaariale, kuid ainult juhul, kui Sofia esitab ametliku taotluse ja KYSEA, Kreeka riikliku julgeoleku valitsusnõukogu, annab loa (Euronews Greece, Mediapool). Bulgaaria ei ole sellist taotlust esitanud. Kreeka ei ole patareid ümber paigutanud. Tingimuslik pakkumine laseb Ateenal näidata end Kagu-Euroopa julgeolekupartnerina, nõrgestamata oma positsiooni Kreeta ja Vahemere idaosa ümbruses.

Poliitikat on lihtsam lugeda kui ohtu

Bulgaaria valitsus saab näidata valvsust ilma paanikat kinnitamata. NATO saab solidaarsussõnumist heidutusväärtust ilma formaalse sammu poliitilise hinnata. Opositsioonierakond GERB nõudis Iraani suursaadiku väljakutsumist ja osutas nähtavale lüngale: Bulgaaria välisministeeriumil ei olnud esimestes reaktsioonides ametlikku kommentaari (24 часа).

Rumeenia näitab kõige selgemalt, kuidas operatiivne valmisolek tegelikult välja näeb. Mõni päev enne Bezmeri loo ilmumist tuvastas Rumeenia Izmaili lähedal õhusihtmärgid, saatis avaliku RO-Alerti hoiatuse ja tõstis F-16 hävitajad õhku pärast seda, kui üks objekt sisenes Rumeenia õhuruumi (Agerpres). Järjekord oli selge: tuvastamine, hoiatus, lennukid õhus, intsidendijärgne uurimine. Bezmeri juhtum on seni jäänud väravavalveks ohu vastu, mis püsib ajaleheloona.

Kagu-Euroopa tiiva laiem probleem on võimekus. Bulgaaria hävitajate moderniseerimine venib 2030. aastani (BNR) ning nähtav alliansi vastus kinnitamata ohule oli telefonikõne. Kui Sofia tahab, et avalikkus loeks Bezmerit valmisoleku, mitte lavastusena, peavad kaitseministeerium ja NATO operatiivplaneerijad näitama, mis muutub siis, kui oht kinnitust saab. Seni ei ole kumbki sellele vastanud.