Bulgaaria peab eelarvepuudujäägi 2029. aastaks poolitama

Bulgaaria peab 2029. aastaks viima eelarvepuudujäägi peaaegu poole väiksemaks. Euroopa Liidu Nõukogu käivitas riigi suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, mis on EL-i ametlik korrektsioonirežiim valitsustele, kelle kulud ületavad ühiseid eelarvereegleid (BTA, Council). Sofia peab esitama 15. oktoobriks 2026 konsolideerimiskava, mis näitab, kuidas puudujääki vähendatakse: kulude piiramise, maksutõusude või mõlemaga. Kümnendi lõpuks peab puudujääk langema alla 3% SKP-st. Otsus seab Bulgaaria eelarvepoliitikale järgmiseks kolmeks aastaks selged piirid.

Menetlus ei ole trahv ega karistus. See on EL-i toimimise lepingu artikli 126 alusel toimiv järelevalvega parandustee: Euroopa Komisjon tuvastab reeglite rikkumise, nõukogu kinnitab selle ning riigile seatakse kulupiirid ja regulaarsed kontrollpunktid. Bulgaaria puhul, kes võttis euro kasutusele 2025. aasta jaanuaris, võivad hilisemad etapid tuua kaasa rahalised sanktsioonid. Brüsselil on nüüd rohkem survemehhanisme.

Kui kitsaks reeglid lähevad

Bulgaaria kavandatud eelarvepuudujääk 2026. aastaks on EL-i üldvalitsuse arvestuses 5,4% SKP-st. Üldvalitsus tähendab keskvalitsust, omavalitsusi ja sotsiaalkindlustusfonde koos (BTA). Näitaja on peaaegu kaks korda üle lubatud piiri.

EL-i uuendatud eelarvereeglite järgi hindab Brüssel Bulgaariat eelkõige selle põhjal, kui kiiresti kasvavad riigi netokulud, mitte ainult lõpliku puudujääginumbri järgi. Nõukogu seadis netokulude aastase kasvu ülempiiriks 4,2% 2026. aastal, 3,4% 2027. ja 2028. aastal ning 3,2% 2029. aastal (24 Chasa). Edenemist kontrollitakse iga kuue kuu järel (Digi24). Kui komisjon leiab, et Sofia ei ole piisavalt tegutsenud, võib nõukogu tingimusi karmistada.

Kes korrektsiooni kinni maksab

Rahandusministeeriumi eelarve-ettepanekud näitavad juba, kuhu surve langeb. Tööjõutulule tähendaks see kõrgemat sotsiaalmaksu lae piiri, millelt palgakulusid arvestatakse, riigiteenistujate osalist oma kindlustusmaksete tasumist ning uut alampalga valemit. Tarbimist puudutavad kõrgemad teevinjetid ja kallimad sigaretid. Kapitalitulu puhul tõuseks dividendimaks 5%-lt 10%-le (Fakti).

Ükski neist meetmetest ei ole veel seadus. Jaotusloogika on siiski näha. Kõrgemad palgaga seotud maksed vähendavad netopalka ja tõstavad tööjõukulu. Vinjettide ja tubakaaktsiisi tõus tabab suhteliselt tugevamalt väiksema sissetulekuga leibkondi, sest fikseeritud kulud võtavad nende eelarvest suurema osa. Dividendimaksu kahekordistamine on paketis ainus kapitaliomanikele suunatud meede.

Bulgaaria sõltumatu fiskaalnõukogu hoiatas, et 2026. aasta eelnõu tugineb pigem väikestele kulukohendustele ja võlaga rahastamisele kui struktuursele kokkuhoiule. Nõukogu prognoosi järgi ulatub riigivõlg 2028. aasta lõpuks 51,1 mld euroni ehk 35,7%ni SKP-st (Fakti). See jääb EL-i 60% võlapiirist selgelt allapoole, kuid trend liigub üles.

Rumeenia hoiatus

Rumeenia näitab, mis juhtub, kui eelarveparandus venib. Bukarest on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses olnud alates 2020. aastast ning tähtaeg on nihkunud juba 2030. aastasse. EKP märgib, et Rumeenia puudujääk ei lange prognoosi järgi alla 3% enne 2027. aasta lõppu (ECB). Rumeenia keskpanga juhi nõunik hoiatas, et puudujääki tuleks vähendada vabatahtlikult, enne kui turud või institutsioonid tempot peale suruvad. Tema sõnul ulatusid ainuüksi intressimaksed ligikaudu 3%ni SKP-st (Agerpres).

Saksa käsitlus näeb Bulgaaria juhtumit euroalaga liitumise järgse tavapärase reeglite rakendamisena, mitte erikohtlemisena (FAZ). Rahaliidus ei saa Bulgaaria konkurentsivõimet taastada valuuta nõrgestamisega. Kohanemine peab tulema palkade, maksude ja kulude kaudu.

Tegelik test saabub 15. oktoobril, kui Sofia esitab paranduskava koos 2027. aasta eelarve eelnõuga. Siis selgub, kas valitsus pakub püsivat kokkuhoidu või järjekordset raamatupidamisvõtete ringi, mis parandab ühe aasta numbrit järgmise aasta arvelt. Pensionärid, madalapalgalised töötajad, avaliku sektori teenistujad ja väikeettevõtted tunnevad kulupiire erinevalt. Kuni see jaotus ei ole selge, on menetlus Brüsseli number. Bulgaaria sees on see eelarve, millega keegi peab hakkama saama.