Bulgaaria kaitseraha ootab lepinguid

Euroopa Komisjon kandis 28. augustil Bulgaariale üle 489,3 mln €. See on riigi esimene makse SAFE-programmist, millega EL annab liikmesriikidele kaitseinvesteeringuteks laenu (Club Z, Economic.bg). SAFE ehk Security Action for Europe võimaldab komisjonil laenata kapitaliturgudelt EL-i krediidireitingu toel kuni 150 mld € ja anda selle raha liikmesriikidele edasi madalama intressiga, kui enamik neist ise turult saaks (EUR-Lex, Consilium).

Bulgaaria meedia kirjeldas makset rahana rakettide, haubitsate ja radarite jaoks. Tõendite järgi on see täpsemalt ettemakse, mitte toetus. Sofia sai kätte esimese 15% 3,26 mld € tagasimakstavast laenust. Nüüd tuleb see muuta hankelepinguteks, tootmisjärjekordadeks ja üksustesse jõudvaks varustuseks (Sega, The Sofia Globe).

Odavam laen, päris võlg

SAFE-laenude tähtaeg ulatub kuni 45 aastani ja maksepuhkus kuni kümne aastani. Liikmesriigid valivad ise varustuse, sõlmivad hankelepingud ja maksavad komisjonile laenu aja jooksul tagasi. Järgmised väljamaksed sõltuvad edenemise tõendamisest. Kui tingimused jäävad täitmata, võib komisjon makseid vähendada või peatada (EUR-Lex, JD Supra).

Bulgaaria jaoks läheb laen riigivõla arvestusse. See on oluline, sest Sofia 2026. aasta eelarve prognoosib juba 5,7% SKP-st ulatuvat puudujääki ning SAFE-laen mahub uue riigivõla ülempiiri sisse (Focus). Madalam intress vähendab kulu. See ei tee kulutust eelarves nähtamatuks.

Üheksa osturida, üks allkirjastatud leping

Bulgaaria kava sisaldab üheksat võimevaldkonda: 3D-radarid, maapealne õhu- ja raketikaitse, liikurhaubitsad, droonid, varitsev laskemoon, raketiheitjad, droonitõrjesüsteemid, transpordisõidukid, VL MICA raketid ja 155 mm laskemoon (Novini.bg, Otbrana.com). Avalikult jälgitav, allkirjastatud ja ratifitseeritud leping on seni vaid ühel real: seitse 3D-radarit Prantsuse riikliku hankeagentuuriga sõlmitud raamlepingu alusel. Leping allkirjastati Pariisis 12. juunil ja Bulgaaria parlament ratifitseeris selle 30. juulil (The Sofia Globe). Selle artikli jaoks läbi vaadatud avalikest allikatest ei selgu, kuidas esimene 489,3 mln € üheksa projektirea vahel jaotub.

Pinge tekib ostunimekirja ja tegelike lepingute vahel. Täitmine käib Bulgaaria kaitseministeeriumi, hankeasutuste ja valitud tarnijate kaudu. Enne kui varustus relvajõududesse jõuab, on vaja poliitilisi heakskiite, tehnilist hindamist ja lepinguläbirääkimisi.

Rumeenia näitab vahet selgemalt. Bukarest sai SAFE-i 16,7 mld € kogumahust esimese 2,5 mld € osa ning on juba avalikult sõlminud lepingud 298 Lynx jalaväe lahingumasina, droonitõrjesüsteemide, patrull-laevade ja laskemoona kohta. Rheinmetall on lubanud tarned aastatel 2028-2030 (AGERPRES, Digi24). Rumeenia eelis ei ole ainult maht. Ta on liikunud rahast lepinguteni. Bulgaaria veel mitte.

Euroopa päritolu piirang

SAFE ei tähenda ainult odavamat laenu. Sellega kaasnevad tingimused. Töövõtjad peavad üldjuhul asuma EL-is, Euroopa Majanduspiirkonnas või Ukrainas ning väljastpoolt neid piirkondi pärit komponentide osakaal on piiratud 35% kulust (CMS France). Tundlike süsteemide, näiteks õhukaitse ja strateegiliste droonide puhul on reeglid rangemad: Euroopal peab olema õigus varustust muuta ilma väliste tarnijate loata (French Senate).

Prantsusmaa, kelle ettevõtted KNDS ja MBDA võivad programmist võita, väidab, et EL-i toel võetud võlg peab kasvatama Euroopa kaitsetööstust, mitte toetama Ameerika või Korea konkurente (Zone Militaire). Vastuväide on praktiline: Euroopa kiireid võimelünki ei saa alati täita Euroopa tarneahelatega ning piirangud võivad aeglustada läbiproovitud süsteemide hankimist, millele idatiiva riigid on alates 2022. aastast tuginenud (Emerging Europe). Euroopa Kaitseagentuur on ise hoiatanud, et suurem eelarve ei lahenda üksi koordineerimisprobleeme killustunud Euroopa kaitsetööstuses (Euractiv).

Bulgaaria nimekirjas on nii Prantsuse CAESAR-suurtükid kui ka Ameerika rannakaitse raketisüsteem. Iga ost peab seega vastama Euroopa päritolu reeglitele nii, et kiiret võimelünka ei lükataks edasi. Bulgaaria on jõudnud eraldisest rahani. Järgmine tõendusjada on selge: allkirjastatud lepingud, tarneajad, kasutusse võetud süsteemid. Kuni Sofia seda näidata ei suuda, on 489,3 mln € eelarvefakt, mitte sõjaline võime.