Bulgaaria 5.7% puudujääk toob EL-i menetluse

Bulgaaria liitus euroalaga jaanuaris. Pool aastat hiljem avaldas valitsus 2026. aasta eelarve eelnõu, mille konsolideeritud puudujääk on 5,7% SKP-st (BNR, Forbes Bulgaria). EL-i ülempiir on 3%. Euroopa Komisjon on juba liikunud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse avamise suunas. See on ametlik protsess, mida kasutatakse siis, kui liikmesriigi rahandus kaldub EL-i reeglitest liiga kaugele (European Commission). Bulgaaria täitis euroalaga liitumise tingimused osalt ühekordsete arvestusvõtete abil. Esimene uue valuuta all koostatud eelarve näitab, millist püsivat puudujääki need varjasid.

Raha, mis oli juba ette ära kasutatud

Bulgaaria pääses euroalasse muu hulgas seaduslike, kuid ajutiste sammude toel: pangamakse koguti varem ja riigiettevõtete dividendid toodi liitumisaastasse ette. Nii nihutati sadu miljoneid eurosid tulevast tulu olevikku. Raha laekus ühe korra. Nüüd seda enam ei ole ning puudujääk näitab vahet riigi püsivate tulude ja kulude vahel.

24. juunil avaldatud eelnõu järgi ulatuvad kulud 45,3%ni SKP-st ja tulud 39,9%ni. Rahandusminister Galab Donev lubab puudujääki järk-järgult vähendada: **3,8%**ni 2027. aastal ja **3,0%**ni 2028. aastal (BTA). Komisjoni enda valitsemissektori arvestuse järgi püsib puudujääk siiski üle 3% ka 2028. aastal (European Commission).

Volinik Valdis Dombrovskis kinnitas, et menetlus liigub EL-i rahandusministritele ametlikuks hääletuseks (Fakti). See tähendab siduvaid soovitusi ja regulaarset järelevalvet. Kui Bulgaaria edusamme ei näita, lubavad EL-i eelarvereeglid menetlust karmistada kuni rahaliste sanktsioonideni (Regulation (EU) 2024/1263).

Brüssel jälgib nüüd kulusid, mitte ainult lõppnumbrit

Alates 2024. aastast kehtiva eelarveraamistiku järgi ei piisa valitsuse lubadusest puudujääki vähendada. Brüssel seab piiri sellele, kui kiiresti võivad kasvada riigi enda rahastatavad kulud, jättes kõrvale intressikulud ja majandustsükli mõju (Regulation (EU) 2024/1263). Mõte on jälgida kulusid, mida valitsus päriselt kontrollib, mitte ainult puudujäägi lõppnumbrit, mida mõjutavad kasv, maksulaekumine ja arvestusvõtted.

Bulgaaria eelarve ühendab uued tulumeetmed ja kulupidurid: 10% maks hasartmänguvõitudelt, 30% kallimad teevinjetid, kõrgem sotsiaalmaksu lagi ning uued isiklikud maksed riigiametnikele (Forbes Bulgaria). Avaliku sektori automaatsete palgatõusude piiramine peaks säästma üle 560 mln € (Sega). Ametiühingud on juba vastu. Need meetmed annavad siiski sadu miljoneid eurosid olukorras, kus puudujäägi auk ületab 7,2 mld € (Investor.bg). Ainult lisatuludega seda eelarvet tasakaalu ei viida.

Kes maksab

Koormus langeb konkreetsetele rühmadele. Riigiametnikud peavad tegema uusi sissemakseid. Kõrgema sissetulekuga töötajaid puudutab sotsiaalmaksu lae tõstmine. Autojuhid maksavad rohkem teetasusid. Hasartmänguvõitjatele lisandub uus maks. Bulgaaria suurim ametiühing CITUB väidab, et puudujääki ei tekitanud palgad ega pensionid ning paranduse koormat ei tohiks nende kanda jätta (BTA). Eelarvenumbrid toetavad seda vaadet: 45,3% kulude ja 39,9% tulude vahe ei tekkinud viimaste palgatõusude tõttu.

Bulgaarial on üks päris eelis: riigivõlg on umbes 30,1% SKP-st, selgelt alla EL-i 60% võrdlustaseme (Fakti, Investor.bg). Tegemist on kuludest veetud puudujäägiga, mitte võlakriisiga. Rumeenia näitab, kuhu libisemine viib: 9,3% puudujääk 2024. aastal, palju suurem võlakoormus ja parandustee, mis ulatub nüüd 2030. aastani (Eurostat).

Nõukogu ametlik otsus tuleb lähinädalatel. Bulgaaria on parandustee paberile pannud. Nüüd peab valitsus raha tegelikult kokku koguma, kulukasvu pidurdama ja näitama, et 2028. aastaks 3% juurde naasmine põhineb püsivamal lahendusel kui ühekordsed võtted, mis aitasid riigi euroalasse.